Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EASi nõukogu esimees kinnitab, et rahadega susserdamist ei olnud
Neljapäeval kuulas EASi nõukogu ära juhatuse selgitused Euroopa Komisjoni auditi kohta.
Nõukogu esimehe Mart Einasto sõnul annab EAS mais Euroopa Komisjonile selgitused aspektide kohta, millest on valesti aru saadud, ning seal, kus on olnud möödalaskmisi, esitatakse meetmed, kuidas parandada olukorda tulevikus. Einasto sõnul on kaks võimalikku stsenaariumi. EAS saadab ära omapoolsed selgitused. Kui need on Euroopa Komisjoni jaoks piisavad, siis taastatakse maksed enne juulit. Kui aga selgitustest kontrollimeetmete kohta ei piisa, võivad maksed taastuda alles sügisel, umbes oktoobris ning siis tuleb veel selgitusi esitada.
"Ma pigem kalduks olema optimist, aga kindel ei või olla," vastas Einasto küsimusele, kumb variant tõenäolisem on.
Võimalik pikem maksete peatamine Einasto sõnul projektide rahastamist esimese kuue kuu jooksul häirima ei hakka - seega võetakse taotlusi vastu ja antakse ka raha tavapärasel viisil. Kui mingil põhjusel peaks maksete peatamine venima kauemaks, on olukord keerulisem ning midagi tuleb edasi lükata
Audit ka kohapeal. Einasto sõnul teeb ka EASi enda auditiüksus kogu aeg auditeid, samuti teevad seda ministeeriumid ja riigikontroll ning midagi leitakse nende käigus alati. See on paratamatu. "Ma ei ütleks, et just puudusi, aga auditireeglid ei olnud sellise detailsusega täpsustad kui vaja," kommenteeris Einasto Euroopa Komisjoni auditi käigus leitud puudusi.
Euroopa Komisjonile jäid silma kahe aasta tagused projektid. Einasto sõnul on tegu igati heade ja mõistlikke projektidega ning tegu tuntud ja soliidsete institutsioonidega. "Mingit rahaga susserdamist seal ei olnud. Kulud olid õigustatud, ainult detailides eksiti. Osa küsimusi oli puhtalt tehnilist laadi. Midagi kuritahtlikult valesti ei tehtud," rääkis Einasto. Vigu tegid eestlased näiteks tööaja tabelite täitmises, dokumentide tähtaegade ja hankedetailide puhul.
Nende kolme projekti summad olid Einasto sõnul tagasihoidlikud. Raha on neile projektidele juba ära antud. Üks hankeprojekt on pikemaajalisem, mille puhul võib kõne alla tulla ka tasaarveldamise võimalus, aga see sõltub lõplikust hinnangust.
Einasto sõnul pole selline maksete peatamine haruldane. "See on levinud meede Euroopas. Kui on signaal, et midagi valesti, siis peatatakse maksed. Seda rakendatakse kõigis liikmesriikides, see pole suunatud uuemate liikmete vastu. Auditit ei saa üle tähtsustada, aga muidugi on see murekoht. Kahju, et nii läks," rääkis Einasto.
Täpsustati reegleid. Nõukogu kiitis neljapäeval heaks EASi juhatuse ettepanekud juhtimis- ja kontrollisüsteemi parendustegevuste osas. Eeskätt täpsustatakse auditi kontrollireegleid. Einasto sõnul praegu ükski EASi inimene leitud vigade pärast tööd ei kaota. "Me ei otsi süüdlasi," ütles ta.
EASi juhatuse esimees Ülari Alamets kinnitas, et maksed Euroopa Regionaalarengu Fondist katkestati ajutiselt ning muudele allikatele otsus ei laiene, kuna auditeeriti ERFi vahendite kasutust. "Eestile on antud kaks kuud omapoolse vastuse saatmiseks Euroopa Komisjonile EASi juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta. Kulude lõplik abi- või mitteabikõlblikkus selgub alles auditi lõpparuande kinnitamise järel," lisas Alamets.
Euroopa Kontrollikoda tegi mullu novembris auditi, mille raames auditeeriti 8 EASi rakendatavat Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud projekti. Auditi aruande projektis sisalduvad tähelepanekud kolme projekti kohta, mis puudutavad osade kulude võimalikku mitteabikõlblikkust ning EASi protseduuride ja töömeetodite toimimise tõhusust.
2010. aastal rakendas EAS tegevusi kogumahus 200 miljonit eurot. Rahastust leidis üle 3300 projekti. Eelmisel aastal tehti EASi tegevuse kohta 70 auditit, mitteabikõlblike kulude osakaal oli 0,3%.
EASi tegevusmaht 2011. aastal on 201,5 mln eurot, väljamakseid on plaanis teha 204,5 mln euro ulatuses.
Iga audit on spetsiifiline ning seetõttu ei saa me anda sellele hinnangut teiste Euroopa riikide taustal.
Euroopa Komisjon uurib praegu koos Eesti võimudega, mis tüüpi vigu tehti ja milline mõju neil on ning miks EAS enne auditit neid vigu tavapäraste kontrollide käigus ei leidnud. Ainult pärast uurimise lõppu on meil võimalik kommenteerida leitud vigade tagajärge. Kuni uurimine kestab, ei tee Euroopa Komisjon makseid EASi vastutuse all olevatele projektidele, ning maksed taastuvad, kui kõik kontrollsüsteemi nõrkused on üles leitud.