Aias jätkub tööd aasta lõpuni

Aiapidaja tööplaan on tegevusi tihedalt täis oktoobri lõpuni. Puhata ei saa aednik ka talvel, sest isegi siis on vaja käia okstelt lund raputamas, et need raskuse all ei murduks.

Mai algusToas ettekasvatatud taimed tuleb viia õue või kasvuhoonesse. Õue tuleb taimed toimetada järk-järgult paari päeva jooksul, et nad välisõhuga harjuksid. Teise variandina võib taimed viia madalama temperatuuriga ruumi.Parim aeg muru külvamiseks.Jätkub paljasjuursete hekitaimede istutusperiood. Tiheda heki saamiseks tuleb seda iga kevad 2/3 võrra tagasi lõigata.Ümber saab istutada aias kasvavad põõsad. Seda tuleb teha enne, kui lehed tekivad.Kui maapind on sulalumest kuivanud, on aeg külvata suvelilli: saialilli, päevalilli, lillubasid jms.Kuna püsib öökülmaoht, siis peab pungade kaitseks kasutama katteloore.

Mai keskpaikJätkuvalt on hea aeg muru külvata ja suvelilli istutada.Aeg istutada konteinertaimi.Kevadväetisega peab väetama kogu aia.Lõppenud on paljasjuursete taimede istutusaeg.Aeg on tegeleda umbrohutõrjega, sest hilisemal perioodil on seda tunduvalt raskem teha. Võimaluse korral tuleb eemalda umbrohtu ka aiaga piirnevatelt aladelt, sest nii lendleb vähem umbrohuseemneid tagasi aeda.Hea aeg rajada kiviktaimla.Viljapuudele tuleb panna fermoonpüünised, et kinni püüda viljapuukahjureid.Oad ja herned tuleb toestada keppidega.

Juuni algusKülvata uus järk redist ja salatit.Aeg istutada sooja nõudvate köögiviljade taimi.Külvata tuleb oad ja kurgid.Viimane aeg istutada maasikataimi.Hekki peab lõikama.Puudelt ja põõsastelt tuleb eemaldada kuivad oksad.Kaheaastaste lillede külvamise aeg.Ettekasvatatud taimed tuleb istutada õue.Pikakasvulistelt tomatitaimedelt eemaldada lehekaenaldes kasvavad võrsed.Viimaste suvelillede istutamise aeg.Kaks-kolm nädalat pärast istutamist peab väetama suvelilli.

Juuni II poolTigude tõrjumine. Vihmane ilm soodustab tigude levikut. Teod võivad väga suurt kahju teha lopsakate lehtedega taimedele, eriti hostadele.Ära peab murdma õitsenud rododendroniõisikud.Toestada kõrgekasvulisi püsililli.Pärast järjekordset suurt vihmasadu või kastmist tuleb rohida ja kobestada peenraid.Jätkub lehtpõõsahekkide pügamine.Muru väetada lämmastikurikka väetisega. Võib külvata ka uut muru.Viinamarjadel võib välja murda mittevajalikud kasvud: kännuvõsud, vanemate okste vesivõsud ja viljaokstel olevad õisikuteta võrsed.Vajadusel teha lehetäitõrjet.Vajadusel kasta aeda.

Juuli I poolKinni peab pidama reeglist: kasta pigem harvemini, kuid põhjalikult. Eriti hoolsalt tuleb kasta sel kevadel istutatud taimi.Õige aeg on täiendada päevaliiliate kollektsiooni, sest ka nendel hakkavad õied avanema.Aia tagant ja kraavikallastelt tuleb niita või mürgitada umbrohud. Nii saab ära hoida umbrohuseemnete levimist aeda.Õige aeg maha lõigata puude ja põõsaste soovimatud vesivõsud: nii ei hakka need järgmisel kevadel uuesti kasvama.Marjapõõsaid ja kirsse peab kaitsma lindude rüüste eest võrguga.Maasikaid korjates peab eemaldama peenralt ka hallitanud marjad.Vee aurumise vähendamiseks tuleb multšida taimedealune pind. Parim multšimaterjal on purustatud männikoor.Vaasitaimed terrassil ja rõdul vajavad lisaväetamist. Kiire efekti saab kastmisväetistega, stabiilselt toimivad granuleeritud ja pika toimega täisväetised.Õitsenud ja väsinud püsikupuhmad tuleb lõigata tagasi. Nõnda õitseb mõni liik suve jooksul teist või isegi kolmandat korda (salveid, kukesabad).Kõrgekasvuliste lillede (gladioolid, daaliaid) toestamine.Tomatid, kurgid ja paprikaid vajavad vedelväetist.Õitsvaid tomateid tuleb õrnalt raputada, et soodustada tolmlemist. Näpista ära lehekaenaldesse tekkinud külgvõrsed.Parim aeg korjata ravimtaimi: kummelit, pärnaõisi, punet, naistepuna, liivateed, melissi, münti jne.Vajadusel peab aias tegema teotõrjet teograanulitega.

Juuli II poolUmbrohtu hävitamine.Veel on paslik aeg eemaldada puude ja põõsaste vesivõsusid.Vee mullast aurustumise pidurdamine multšimisega, kasutades männikooremultši.Terrassil ja rõdul kasvavad taimed vajavad kastmise kõrval ka lisaväetamist.Jätkama peab äraõitsenud püsikute tagasilõikamist. Nõnda saab soodustada nende peatset taasõitsemist.Üles tuleb võtta tulbi- ja hüatsindisibulad. Need tuleb viia kuivama sooja ja õhurikkasse kohta.Vaasides kasvavaid suvelilli kasta nõrga väetiselahusega, siis õitsevad nad rikkalikult kogu suve.Õrnalt raputada õitsvaid tomatitaimi, et soodustada tolmlemist. Jätkuvalt näpista ära lehekaenaldesse tekkinud külgvõrsed.Põuaajal rohetama läinud aiatiik tuleb puhastada. Põhjamuda kasuta kompostina.

Augusti I poolOn aeg võtta maasikatelt paljundamiseks tütartaimi. Tütartaimed tuleb näpista ära ka juhul, kui ei taha paljundada: nad kurnavad maasikapuhmast.Palavatel päevadel tuleb hoolega jälgida, et lillekastid ja amplid läbi ei kuivaks. Väeta taimi kastmisveega kord nädalas.Suvelillede närbunud õied ära näpistada ja pikaks veninud näotud võrsed tagasi lõigata. Lõikamine soodustab uut õitsemist.Roosidel algab teine õitsemine. Ära peab lõikama vanad õisikud, sest see soodustab uute võrsete ja õienuppude arengut.Vajadusel tuleb roosidel tõrjuda lehehaigusi või kahjureid. Väetada pole neid enam vaja, sest see mõjuks halvasti talvitumisele.Gladioolidel toesta pikki ja raskeid õievarsi. Suuremat gruppi on otstarbekam toestada horisontaalselt kinnitatud võrgu abil.Daaliate liigsed külgvõrsed tuleb ära lõigata, siis õitsevad nad paremini.Murule peab andma kaaliumi- ja fosforirikkaid väetisi. Enam ei tohi väetada lämmastikku sisaldavate muruväetistega, sest see mõjub halvasti muru talvitumisele.Palavusega ei tohi unusta õhutamast kasvuhooneid ja muid taimeruume.

Augusti II poolÕige aeg on suvevaasid asendada krüsanteemide või kanarbikega. Lilleilule pakuvad head tausta erinevat värvi dekoratiivkapsas, mille leheilu võib nautida veel ka esimeste öökülmade ajal.Nüüd on õige aeg alustada sügisväetamisega terves aias. Kui suvel on vihmad mullast välja pesnud kõik toitained, siis väetamata jäävad taimed nõrgaks ega pruugi talve üle elada.Suurepärane aeg muru külvata.Viimast korda sel hooajal pügada lehtpõõsa- ja okaspuuhekke.Pärast vaarikasaagi koristamist tuleb üle vaadata ka vaarikapõõsad. Varrepõletikuga oksad täiesti välja lõigata ja põletada.Oodata võib esimest öökülma. Selleks peab olema valmis. Vajadusel katta suvelilled ja õrnad köögiviljad kattelooriga.Augustis tuleb anda vanale murule kaaliumi- ja fosforirikkaid väetisi. Enam ei väetata muru lämmastikku sisaldavate väetistega, sest see mõjub halvasti muru talvitumisele.

Septembri I poolLillesibulad mulda panna. Kõige esimesena tuleb istuta maha sügiskrookused ja nartsissid, veidi hiljem hüatsindid ja tulbid.Hallaöödel peab suvelilled kattelooriga katma: nii kestab õieilu veel nädalaid.Õige aeg anda aiale sügisväetist: taimed jõuavad toitaineid veel omastada, et talvel paremini vastu pidada.Viimane aeg jagada ja ümber istutada pojenge.Algab sügisene istutushooaeg. Paljasjuurseid puid-põõsaid tuleb asuda istutama siis, kui lehed tulevad põõsaste küljest kergelt lahti.Suvel õitsejaid vahetada välja sügisel õitsejate vastu. Nüüd kaunistavad aiavaase kanarbikud, talihalid ja krüsanteemid. Krüsanteemid tuleb tõsta öökülmaohu korral tuppa või kata looriga.Muru tuleb niita korrapäraselt, sest varasügisesel niiskemal ajal kasvab see hoogsalt.Kurgi- ja suvikõrvitsapeenar katta kattelooriga, et pikendada saagi valmimist.

Septembri II poolMurule, roosidele ja okaspuudele anda sügisväetist, nii peavad nad talveoludele paremini vastu.Käes on parim aeg hekkide istutamiseks. Nüüd istutatud taimed saavad kasvuhoo sisse. Järgmisel kevadel vajavad nad vähem kastmist, sest selleks ajaks on nad piisavalt juurdunud.Kestab kõikide lillesibulate istutusaeg.Veel on võimalik jagada ja ümber istutada püsililli ja puid-põõsaid.Hallaöö on tavaline nähtus. Külmaõrnu õisi tuleb katta kahekordse kattelooriga.Septembris ilmnevad okaspuudel, eriti elupuudel ja kadakatel, võra sisepiirkonnas kollased oksad. Ei pea arvama, et puu on hukas. Üldjuhul on tegemist vanade okstega, millest taim soovib enne talve vabaneda. Pruunistunud oksad tuleb kindlasti eemaldada ja kokku koguda, sest need on head kohad haigustele ja kahjuritele.Endiselt tuleb hoolega niita muru. Muru tunneb end talvel paremini kui kõrgus on 5-7 cm. Muruniiduk sättida kõrgema niiterežiimi peale ja niidust ei tohi jätta murule.Sügisel algab samblahooaeg: murus kasvavat sammalt tuleb hävitada soovi korral samblaeemaldusvahendiga. Hea mõte on kasutada aeraatoreid, mis katkuvad välja nii sambla kui ka lagunemata niiduse koos langenud lehtedega.Varahommikul ei tohi minna külmast krõbisevale murule, vaid tuleb oodata, kuni öökülmast valge muru on sulanud.Korjata sügisõunad ja asetada keldrisse: nii ei jõua nad üle küpseda ja säilivad kauem. Taliõunte koristamisega võib veel oodata.Tagasi tuleb lõigata koledaks muutunud püsililled. Roose on veel vara tagasi lõigata.Haigustunnustega taimejäänused (lehed, varred, viljad) korjata kokku ning põletada. Nad ei sobi kompostihunnikusse.Varuda kuiva turvast taimede katmiseks.

Oktoobri I poolOn viimane aeg panna maha tulbi- ja hüatsindisibulad.Korjata aiast taliõunad ja asetada keldrisse.Köögiviljapeenardele raputada komposti ja kaevata maa ümber.Ööde külmenedes tuleb kaevata maast välja daaliad ja gladioolid. Puhastada ja kuivatada nende mugulad ja mugulsibulad ning panna külmavabasse kuiva ruumi talvituma.Paigaldada eksootilistele õuetaimedele, nagu tääkliiliad ja õuekaktused, liigse vihma kaitseks katus.Korjata kokku ja komposteerida kõik püsilillede ja köögiviljade maapealsed surnud osad: nii saab ära hoida haigustekitajate ja kahjurite levimist aias.Korjata kokku ja hävitada viljapuude alla kukkunud mädanenud viljad.Langenud puulehti kasutada multšiks või komposti valmistamiseks. Tammelehed tuleb viia rododendronite alla.Taimede talvitamiseks tuleb varuda vajalikke materjale: varjutusriiet, talvekangast, kuiva turvast, kuuseoksi jne.Terrassimööbel viia katuse alla talvituma. Puitmööblit tuleb enne hoiulepanekut õlitada.Viljapuutüvede ümber tuleb panna liimvöö, mis püüab kinni puusse talvituma minevad kahjurid.Viljapuude tüvele kanda tüvevalgendit. Noorte viljapuude puhul hoiab see ära pisinäriliste (erinevate hiirte) koore näkitsemise soovi.Hiirte ja rottide vastu varuda mürki, sest käes on aeg, kui nad tungivad keldritesse, kuuridesse ja elamisse. Peibutavad söötmürgid tuleb panna taimedest kaugemale, kuid nii, et lapsed ja koduloomad neid torkida ja vihm leotada ei saaks.Öökülmast valgel murul mitte käia.Kontrollida kastmissüsteemide voolikuid, et nad oleksid veest tühjad, et külmumine neid ei lõhuks.

Oktoobri II poolOn viimane aeg panna maha tulbi- ja hüatsindisibulad.Kui rooside talveks ettevalmistamist pole veel alustatud, siis tuleb seda teha nüüd. Peenraroosid lõigata ca 30 cm kõrguselt tagasi, eemaldada lehed ja vartele kuhjata mulda. Paremini kui peenramuld sobib selleks kuiv turvas.Roniroos võtta toe küljest lahti ja painutada ettevaatlikult pooleldi viltu. Mõne päeva pärast lõigata võrsed tagasi ja roos vastu maad painutada, fikseerides ta konksudega maa külge. Maa külmudes katta võra kuiva turbaga.Lõigata tagasi ka külmaõrnad terrassitaimed, nagu fuksia, suurelehine hortensia, inglitrompet, abuutilon, viirpelargoon jt, ning asetada jahedasse kohta talvituma.Vesiroosid aiatiigis nihutada sügavamale (vähemalt 60 cm) või tõsta veest välja ja viia keldrisse suuremasse veenõusse talvituma.Lõigata tagasi viinapuu ja painutada oksad maha. Maa külmudes katta lehtede, mulla või turbaga.Köögiviljapeenardele raputada komposti ja kaevata maa ümber.Korjata kokku ja komposteerida kõik püsilillede ja köögiviljade maapealsed surnud osad: nii saab ära hoida haigustekitajate ja kahjurite levimist aias.Korjata kokku ja hävitada viljapuude alla kukkunud mädanenud viljad.Kasutada langenud puulehti multšiks või komposti valmistamiseks. Tammelehed viia rododendronite alla.Muru niita viimast korda, jättes ta niidetult lume alla. Puhastada muruniiduk, vahetada õlid ja panna masin talvekorterisse.Amplimaasikad kaevata koos ampliga maa sisse ja katta kuuseokstega.

NovemberViimast niidetud rohtu ei tohi jätta murule vedelema - see ei kuiva seal enam ära, vaid rikub muru. Ka viljapuualused riisuda lehtedest puhtaks.Tagasi lõigata suureõielised elulõngad ja katta taimed kuiva turbaga.Kui roosid on veel muldamata, siis tuleb seda teha nüüd. Püsivate külmade saabudes katta mullatud roosid kuuseokstega või ehitada nendele peale madal tunnel.Potiroosid viia võimalikult jahedasse kohta talvituma. Parim temperatuur on +2 kuni +5 kraadi. Taimede juurte tegevus aktiviseerub +9 kraadi juures. Tavaliselt on muld õhutemperatuurist veel ühe-kahe kraadi võrra madalam (kuiv muld vähem, niiske rohkem).Igihaljaste rododendronite võrad kokku siduda ja enne maapinna külmumist torgata nende ümber tugikepid, nagu ehitaks püstkoda. Hiljem on sinna ümber mugav varjutusriiet sättida. Meeles peab pidama, et pakasekaitsekangas ja katteloor ei sobi rododendronite katmiseks.Vaatamata sügisvihmadele tuleb kasta kanarbiku- ja erikapotte. Korra kuivale jäänud pott võib taime inetuks muuta.Valmistuda peatselt algavaks lumetõrjeks.Noorte puude tüvesid kaitsta metsloomade eest. Selleks sobivad hästi spetsiaalsed spiraalkaitsed ja roomatid.

DetsemberKui puud ja põõsad on veel metsloomade vastu kaitsmata, on viimane aeg see töö ette võtta.On viimane aeg panna talvituma taimekastid.Külastada keldrit ja noppida aegsasti välja kõik riknenud köögi- ja puuviljad.Raske ja sulalumi võib aias ootamatult palju kahju tekitada. Seetõttu raputada okstele kogunenud lumi maha.

Autor: ÄP