Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Erik Puura: ettevõtlus on õpetajate jaoks justkui tabu
Õpetajad peaksid loobuma arusaamast, et ettevõtlusest rääkimine on justkui tabuteema, vastas Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura päevaküsimusele, mida teha, et noorte hulgas oleks ettevõtlikkust rohkem.
„Arvan, et kui koolihariduses näiteks füüsikaseaduse või loodusnähtuse praktilist kasutamist tutvustatakse, siis ei tohiks see ära lõppeda pelgalt praktikumiga, ilma et oleks arutletud, räägitud või mainitud, et täpselt sellele asjale on oma tegevuse üles ehitanud need ja need ettevõtted,“ rääkis Puura. „Samuti peaksid õpetajad rääkima sellest, kuidas meie ühiskond praegu toimib ja et see toimib ettevõtlusele toetudes. Ja rääkima ka sellest, kuidas lisaväärtust luuakse ja kuidas makse makstakse, kaasa arvatud selliseid makse, mille arvelt õpetajad palka saavad.“
Puura sõnul lähevad koolid sageli seda teed, et nad võtavad õppekavva küll ettevõtluse tunde, ent jäävad lootma, et las noored ise mõtlevad välja uusi ideid. „Kunagi tegi üks parimaks õpilasfirmaks tunnistatud firma valemitega koolivihikuid, aga ta tegi neid vaid nii kaua, kuni mingi firma selle idee ära varastas,“ meenutas Puura.
Puura, kes on tegutsenud kohtunikuna ETV teadusvõistlussaates „Rakett 69“ ütles, et saates osalenud õppurite hulgas on tema hinnangul nii neid, kel pigem eeldusi teadustööks, kui ka neid, kellest võib tulevikus edukas ettevõtja saada.
Äripäeva päevaküsimus oli ajendatud sellest, et täna pärastlõunal selgub Eesti parim õpilasfirma.