Nordea eelistab olla fondifond

Ajastasite pensionifondide turuletuleku ideaalsele ajale (2008. aasta sügis), kui suurem finantsturgude vapustus oli selja taha jäämas. Meil oli õnne. Tegelikult me ei ajastanud fondide turuletoomist, kuna fondide loomise ettevalmistusprotsess oli juba käinud umbes aasta aega.

Kuna fondid pääsesid kukkumisperioodist, siis puuduvad Nordea pensionifondidel pikaajalised võrreldavad tootlused. Sinna ei saa me midagi parata. Meie fondide loomisest alates oleme tootluselt parimate seas ja täiesti konkurentsivõimelised LHV fondidega.

Et kriisi ajal Nordea pensionifondid ei tegutsenud, siis ei saa võrrelda Teie käitumist teiste fondijuhtide omadega. Lugesin A pluss fondi (kuni 75% aktsiariski) tingimustest, et aktsiate osakaal võib olla 0-75%. Kas olete valmis viima fondis aktsiate osakaalu null protsendile? See peaks küll sündmus olema, et viia aktsiate osa nulli. Kui me näeks ette suuremat kukkumist, siis võiks aktsiate osakaalu vähendada. Aga kas just nulli - siis me peaksime minema 100% võlakirjadesse. Ajastamine on väga raske. Teine aspekt on see, et kui meil on fondi nimes 50 (kuni 50% aktsiariski), siis mida klient arvaks, kui ta leiaks 0% aktsiaid? Tema tahtis ju fondi kaudu aktsiariski võtta.

Teie pensionifondid koosnevad teistest fondidest (ja ETFidest). Kas fondide valimine on lihtsam kui üksikväärtpaberite valimine? Kas vaatate pelgalt ajaloolisi tootlusi või ka fondijuhti? Fondide valimine ei ole lihtne. Paar aastat võib fondijuht olla võrdlusindeksist edukam, kuid pikaajaline pidev indeksist parema tootluse saavutamine on väga keeruline. Kui fondijuht ei suuda saavutada turutootlust miinus väike teenustasu, siis miks me peaks maksma fondijuhile? Inimeste hindamine on keeruline. Selle asemel kasutame börsil kaubeldavaid fondiosakuid (ETFe). Sellisel juhul saame me peaaegu turutootluse. Me ei vali üksikväärtpabereid, kuna see läheks kulukaks. Siis peaks meil olema leival teistest parem India aktsiate asjatundja, arenevate turgude võlakirjade spetsialist jne. Kui meil oleks sellised inimesed... Meie pensionifondid on hästi hajutatud riskiga fondifondid.

Meie investeerimisprotsess on selline. Kõigepealt vaatame ära varaklasside osakaalud, mis on tootluse seisukohast üldse kõige olulisem. Ütleme, et aktsiate osakaal võiks olla 50%. Kuidas me jagame selle 50%? Mis on perspektiivikad piirkonnad? Tulu-riski suhe? Näiteks otsustame aktsiate osast paigutada 50% Euroopasse ja 50% Põhja-Ameerikasse. Nüüd hakkame vaatama, kas me oleksime rahul turutootlusega? Kas valida ETF või otsida aktiivselt juhitud fond? Milline?

Kumb on raskem, kas aktsiate või võlakirjade osa juhtimine? Kindlasti võlakirjade oma. Meil on PIIGS-riikides probleemid. Loodetavasti saadakse Portugaliga pidama kriisi laienemine. Kui hätta satuksid Hispaania või Itaalia, keerataks kõik pea peale. Loodetavasti on euro tugev, kui mitte liiga tugev, kuna see kammitseks eksporti.

Suurim risk? Lühiajaliselt USA keskpanga poolne likviidsuse külvamise paketi (QE2) lõpetamine. Ka USA osariikide ja kohalike omavalitsuste olukorra halvenemine, mis võib tuua munitsipaalvõlakirjade kriisi. Pikas perspektiivis Hiina USA valitsuse võlakirjade ostmise võimalik lõpetamine. Sellisel juhul ei näe me finantsmaailma enam sedasi, nagu oleme harjunud.

Milline on teie lemmik investeerimisidee? Lemmik investeerimisidee on rublades Vene valitsuse võlakirjad. Ka Vene aktsiatel ei ole viga.

Kas olete valmis võtma fondi alternatiivseid investeeringuid? Tingimuste kohaselt võiks, aga... Meie investeeringuid hinnatakse iga päev turuhinda. Alternatiivseid investeeringuid hinnatakse kord kuus või veelgi harvemini. Mis on nende väärtus vahepeal? Me eelistame hoida oma fondi likviidsena. Ma võin täna müüa kõik investeeringud maha ja kahe-kolme päeva jooksul laekub raha fondi arvelduskontole.

Oleme pensionifondides mõne aasta taguselt üksikaktsiate valimiselt liikunud investeerimisfondide valimise juurde. Sellel on mitu põhjust.

Fondi igapäevane juhtimine on investeerimisfondide kaudu tõhusam. Investeerimisfondide ostmise/müümisega saab kiiremini ja tõhusamalt teha vajaliku muudatuse portfellis. Kui näiteks on tegemist rebalansseerimistehingutega, siis üksikaktsiate portfellis vajalike väikeste koguste täitmine on aega- ja vaevanõudev, eriti kui portfellis on ebalikviidsemaid aktsiaid. Investeerimisfondi kauplemise kaudu saab vahetada vajaliku rebalansseerimise või ümberpositsioneerimise tervele aktsiate kogumile/riskipositsioonile kiiresti ja ühel ajal.

Aktiivse üksikaktsiate portfelli puhul on pensionifond piiratud enda sisemiste oskustega valdkonnas. Väga vähesed pensionifondid maailmas suudavad sisemiste ressurssidega ära lahendada globaalsed aktsiainvesteeringud. Enamasti on tegemist ikkagi portfellijuhtimise delegeerimisega, olgu see siis nõustaval või täievolilisel alusel, või ETFide kasutamisega. Investeerimisfondide kasutamise kaudu on võimalik operatiivselt meeskondi vahetada ja otsida parim meeskond soovitud portfelli haldamiseks.

Kuluefektiivsus. Tihtipeale mõeldakse, et investeerimisfondide kasutamine on kulukam lahendus. Kuid siin töötab mastaabiökonoomika ja fondistruktuuri efektiivsus, mida tihtipeale ei arvestata. Üksikaktsiate portfelli juhtimisega on samuti seotud kulud. Näiteks rebalansseerimise ja positsioneerimise muutmisel tuleb aktsiate ostmisel müümisel maksta ostu-müügihinna vahe ning komisjonitasusid. Avalike avatud investeerimisfondide ostmisel/müümisel teeme tehingud fondi NAVga, mis sisaldab teatavasti börsi sulgemishindasid ja seetõttu jäävad kauplemiskulud ära. Samuti on pensionifondidel võime investeerida odavamate kulumääradega institutsionaalsetesse osakuklassidesse või saada hinnamööndusi.

Üksikväärtpaberite ja fondide valiku alused on üsna erinevad, kuid neil on ka ühisosa. Mõlemal juhul tuleb hinnata fondi juhtimise võimekust.