Puidutööstus teeb hoogsat hüpet

Maamessi raames aprillikuu keskel peetud traditsioonilisel metsanduse visioonikonverentsil märkis vastne keskkonnaminister Keit Pentus, et metsamajanduse arendamisel on oluline parima võimaliku praktika levimine, seda eelkõige just erametsaomanike seas.

"Erametsaomanikud on võimas rahvahulk, neid on meil ju 80 000, see on umbes sama palju, kui paari aasta eest oli inimesi Tallinna lauluväljakul toimunud öölaulupeol," iseloomustas Pentus. "Võin lubada, et sel aastal võtame vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt avaneb metsaomanikul võimalus kolme aasta jooksul pärast raiet arvata maksustatavast tulust maha metsa taastamiseks tehtud kulutused."

Puidutööstusel head väljavaated tulevikuks. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder märkis, et Eesti on euroliidus unikaalne riik, sest ELi ühtse põllumajanduspoliitika kaudu toetatakse aastatel 2007-2013 metsandust 65 miljoni euroga. Tegemist on Natura-metsaalade meetmega, mille raames on toetust saanud 3500 metsaomanikku.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann kinnitas, et puidutööstusel on tugev arengupotentsiaal, sest maailmas levib taastuvate ressursside kasutamine, samuti materjalide taaskasutamine. Ka vastne metsanduse arengukava soosib tema hinnangul puidu kasutamist ning selline ettevõte, kes suudab metsast toodud palgile suuremat lisandväärtust anda, on omadega mäel.

"Seda näitab asjaolu, et puidust valmistoodete tegijad tegid viimasel aastal oma käivetes korraliku kasvu," selgitas Otsmann. "Samas on konkurents tugev ja arvestada tuleb pigem ostja kui müüja turuga."

Eeskujulik näide puidu väärindamise oskusest on AS Lemeks. Eesti kapitalil põhinevasse metsa- ja põllumajanduskontserni kuulub praeguseks 21 tütarettevõtet, kellest mitmed tegelevad just puidust nn lõpptoodete valmistamisega.

Lemeksi juhatuse esimees Jüri Külvik on seda meelt, et kui puiduettevõte tahab pikalt elus püsida, tuleb järjest kasutusele võtta uusimad innovaatilised tehnoloogiad.

"Olen seisukohal, et edule ei vii trummipõrin ja fanfaarid, vaid tegutsemine ja uuendusmeelsus," tõdes Külvik. "Ettevõtte teeb tugevaks konkureerimine avatud turul. Oluline on ka tarneahela optimeerimine - vähese väärtusega etapid tarneahelas vähendavad konkurentsivõimet."

Jätkusuutlik on teadvustatud metsamajandus. Külvik selgitas, et õigete valikute tegemiseks ehk ettevõtte konkurentsivõime suurendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on loodud kolm Lemeksi tütarfirmade tegutsemisvaldkondi hõlmavat väärtusskeemi. Esimene neist puudutab metsakinnistutega tegelemist, teine metsamaterjali varumist ja esmast töötlemist saeveskites ning kolmas järeltöötlemist ehk puidust toodete valmistamist, mis lähevad juba otse lõpptarbijale.

1993. aastal asutatud, peamiselt metsakinnistute soetamise, raietööde ja puidu müügiga tegelev ettevõte on nüüdseks kasvanud kontserniks, mille põhitegevus on puidutööstus ning mille palgal olevast 600 töötajast koguni 470 on ametis just tööstusettevõtetes. Mullu 1,25 miljardi krooni (üle 80 mln euro) suuruse käibe saavutanud firma tööjõukulud olid 125 miljonit krooni (üle 8 mln euro). Näiteks üks Lemeksi grupi ettevõte - OÜ Palmako tootis eelmisel aastal 25 000 palkmaja.

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatusosakonna professor Hardi Tullus aga peab vaid napilt kümne aastast perspektiivi arengukava jaoks liialt lühikeseks ajaks. Miks mitte seada sihte näiteks aastani 2060, küsis Tullus.

Eesti metsatööstus on paindlik. "Metsatööstusele on oluline teadmine, kui suur on ressurss ja millised on puuliigid, mida raiutakse, sest see tööstusharu on olemuselt paindlik ja suudab kiiresti muutuvate oludega kohaneda, näiteks saagida ka peenikest ja kõverat puitu, liimida jupid kokku ja selline toode maha müüa," kirjeldas ta. "Kümne aasta pikkusesse visiooni pole mõtet kirjutada totaalseid kannapöördeid."

Tullus rõhutas, et kui mets on raieküps, tuleb seda raiuda, sest tänast metsa ei saa n-ö padukaitsmisega aastakümneid säilitada.

Ta toob näite karust, kes peremehe und segava kärbse käpaga maha lõi. Ja ühes sellega ka peremehe. "Just nõnda võime talitada, kui ülepeakaela metsas midagi kaitsma tormame," ütles Tullus.

Tullus usub poollooduslikel metsadel põhineva metsanduse jätkumisse ning leiab, et riigimetsandus on praegusel kujul jätkusuutlik, ka metsade hoidmine on seal kõige paremini kontrollitud.

Metsandusega seotud hirmud on suured, aga paljuski põhjendamatud. Usutakse, et erametsaomanik on barbar, kelle soov on omand hävitada.

Tegelikult ei maksa karta, et metsi raiutakse pelgalt sellepärast, et arengukava seda lubab. Tegelikult raiutakse ikka seda, mida turg nõuab. Näiteks suureneb nõudlus hakkepuidu järele, sest viimaks on hakatud mõistma, et mõttetu on kasvatada rapsi, tootmaks biodiislit.

Ajapikku hirmud kaovad. Näiteks on aastaid sõditud geneetiliselt muundatud organismide leviku vastu, aga tänavu kevadel istutatakse Rootsis 100 000 GMO-puud. Paarikümne aasta eest leiti, et puudelt vaigu kogumine kahjustab neid ja see tegevus lõpetati ära - teeme kõiki asju naftast. Nüüd on näiteks Austrias taas vaigukogumisega alustatud.