Valitsusliidu meelemuutus: värske vedelkütuse seadus muutub uuesti

Nimelt on rahandusministeeriumi juristid jõudnud järeldusele, et aprilli alguses jõustunud seadusemuudatused ei kohtle kütusemüüjaid tagatise vähendamise võimaluse osas võrdselt ning kohtuvaidluste ennetamiseks plaanitakse seadus osa kütusemüüjate kasuks leebemaks muuta.

Täpsemalt, eelmise riigikogu ühe viimase olulise otsusena kirjutati vedelkütuse seadusesse, et maksuamet võib kütuse tarbimisse laskja 1 miljoni eurost tagatisnõuet vähendada alles alates 2013. aastast. Nüüd on aga koalitsioonipartnerid otsustanud, et selline ajaline piirang tuleks seadusest kaotada, nii et kütuse tarbimisse laskjad ehk kõrgendatud maksuriskiga ettevõtjad saaksid sarnaselt väljaspool aktsiisiladu kauplejatele (neile kehtib 100 000eurone tagatisnõue - toim) kohe endale väiksemat tagatist küsida. Valitsus arutab seaduse muutmist täna.

Muudatus on oluline kiiresti seadusesse viia, kuna maksuamet ootab kürusefirmadelt tagatiste esitamist hiljemalt 31. maiks. Kes jääb hiljaks, peab oma tegevuses pausi pidama, sest pärast mai lõppu seaduslikul teel kütust enamtagatiseta müüa ei saa.

"Tegemist on õigusliku nüansi täpsustamisega, et hoida juba eos ära võimalikke kohtuvaidlusi," põhjendas endine riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas uuesti alles äsja vastu võetud seaduse kallale minekut.

"Nimetatud muudatuse tegemise initsiatiiv tuli rahandusministeeriumist, aga saladus pole ka see, et kütusefirmasid agiteeritakse riigi vastu kohtusse pöörduma," rääkis Rõivas. Ta viitas vahetult enne seaduse vastuvõtmist rahandusministeeriumile saadetud Varuli Advokaadibüroo pöördumisele, kuhu oli alla kirjutanud hulk kütusemüüjaid. Pöördumine oli selgelt seaduse vastu.

"Advokaadibüroo kirjas oli palju otsitud põhjusi selleks, et sarnast seadust ei saaks mitte kunagi Eestis vastu võtta. Aga olid ka mõned küsimused, mille täiendaval analüüsil leidsime, et pigem on mõistlik need küsitavused seaduses ära muuta, kui hakata lõputult ettevõtjatega vaidlema," märkis Rõivas.

Kombatakse seaduse piire. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhis Kaido Lemendikus valitsuserakondade plaan vedelkütuse seadust eelnimetatud osas muuta erilist emotsiooni ei tekitanud. "Loomulikult, kui mingi osa praegu kehtivast seadusest võib olla vastuolus põhiseadusega, tuleb see ära muuta," sõnas ta.

Lemendiku sõnul polegi ettevõtteid, kellele kavandatav seadusemuudatus laieneb, sugugi palju, kui jätta kõrvale seni massiliselt tegutsenud petturfirmad. "Mingit dramaatikat ma selles ei näe, kui seadus muutub," märkis ta.

Kütusemüüjad poliitikute meelemuutusest hästi aru ei saa. "Viimased kolm aastat on riigi rahakotist on varastatud kuni miljard maksukrooni aastas. Pärast pikka venitamist suudeti võtta vastu seadusemuudatus, millel on kõik eeldused toimuvale piir panna, aga seda plaanitakse muuta veel enne, kui seadus reaalselt toimima jõuab hakata," oli Neste Eesti juht Ivar Kohv kõhklev.

Euro OIL ASi juht Arno Hirtentreu nentis, et kuna nemad ostavad kütust väljaspool aktsiisiladu, ei puuduta kavandatav seadusemuudatus neid otseselt. "Minu arvates oleks võinud jääda kehtima tingimus, et tagatise vähendamist saab taotleda alates 2013. aastast," oli ka Hirtentreu skeptiline.

Petturite elu kergeks ei muutu. Eelnõu menetlust vedanud Rõivas toonitas, et kavandatav seadusemuudatus ehk tagatiste vähendamise võimaluselt ajalise piirangu kaotamine ei tähenda kindlasti seda, et maksupetturitel oleks kuidagi lihtsam endale väiksem tagatisnõue saada. "Tagatise vähendamine on mõeldav ainult laitmatu ajalooga ettevõtete puhul," kinnitas Rõivas.

Paul Varuli osalusega Advokaadibüroo Varul AS saatis enne vedelkütuse seaduse muudatuste jõustumist rahanduskomisjonile hävitava hinnagu, viidates mitmetele vastuoludele põhiseadusega.

Varuli büroo esindas kliente AP Oil AS, Liivi Kütus OÜ, OÜ Bendicol, Dio Oil OÜ, Poweron OÜ, AS Go Oil, ERM Project OÜ jt.

Advokaatide etteheited olid lühidalt järgnevad:

1. Eelnõu sätestab üksnes tagatise alammäära 100 000 eurot, kuid ei sätesta ülemmäära, maksuseadus aga nõuab mõlema sätestamist.

2. Eelnõu on ebaselge - ei sisalda mingisugust metoodikat ega täpsemaid kriteeriume, millest lähtuvalt peaks maksuhaldur määrama kindlaks konkreetse isiku poolt antava tagatise.

3. Kuna eelnõu rakendamine tähendaks arvestatava hulga väiksemate kütusemüüjate tegevuse lõppemist, ei ole tagatise nõudmine sellisel kujul vajalik ning mõõdukas.

4. Kütusemüüjad ei ole saanud piisavalt aega, et oma tegevus uuest regulatsioonist lähtudes ümber korraldada.

5. Põhiseadusest tulenev võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et isikute ebavõrdseks kohtlemiseks peab olema kaalukas põhjus.

Käesoleval juhul puudub kaalukas põhjus, mis annaks aluse kohelda kütusemüüjaid ebavõrdselt võrreldes muude nn probleemsete valdkondade ettevõtetega.