Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia finantsjuht: see ei ole katastroof

    Eesti Energia esimese kvartali tulemus kõlab esmalt üllatavalt – ärikasum langes 27 protsenti, puhaskasum 51 protsenti. Kas tegemist on katastroofiga? Kindlasti mitte. Tegemist ei ole isegi mitte üllatusega – ärikasumi langus oli prognoositav ja ootuspärane, selgitas Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik ettevõtte esimese kvartali tulemusi.

    "2010. aasta esimene kvartal oli Eesti Energial erakordselt tugev: ühekordsed tulud kasvatasid kasumit märkimisväärselt, elektribörsil nägime mitmeid hinnatippe, mida ka edukalt ära kasutasime. Oluliselt madalam välistemperatuur suurendas elektri- ja soojusenergia müüki," rääkis Kaasik ettevõtte blogi vahendusel.
    2011. aasta esimeses kvartalis oli ühekordsete tulude mõju kordades väiksem, elektrihinnad elektribörsil jäid tagasihoidlikumaks ning soojem välistemperatuur langetas elektri, soojuse ja võrguteenuse müüki. Lisaks vähenesid elektrienergia ja võrguteenuse müügimarginaalid. Jaotusvõrgu kasumlikkus kahanes üle poole võrra tulenevalt tarbimise märkimisväärsest langusest. Negatiivset mõju avaldas ka ülekandeteenuse hinnatõus, mis jäi esimeses kvartalis jaotusteenuse hinda edasi kandmata. Kasumlikkust vähendasid ka Narva elektrijaamade suuremad kapitaalremondi mahud. See mõjutas Eesti Energia tulemust negatiivselt, kuid langus oli ootuspärane, märkis Kaasik.
    "Eesti Energia on endiselt tugev ja kasumlik ettevõte – esimese kvartali ärikasum on 44 miljonit eurot ja eelnevat arvestades on 2011. aasta esimese kvartali majandustulemused head. Üle poole ärikasumist teenisime konkurentsile avatud turgudelt. Ärikasumi taga on müügitulude kasv Eesti ja Leedu avatud turul, kasumlik põlevkiviõli müük, suurenenud tulud metalltoodete, telekommunikatsiooniteenuste, ja muude teenuste müügist," rääkis finantsjuht.
    Kaasiku sõnul kasvasid Eesti Energia investeeringud üle kahe korra 95 miljoni euroni. "Jätkasime investeerimiskava elluviimisega planeeritud mahus ja investeeringute fookus püsis endiselt meie koduturul. Kodumaisesse varustuskindlusesse ning elektri ja vedelkütuste tootmisesse investeerisime kolme kuuga kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi, mis teeb Eesti Energiast Eesti suurima investori. See on fakt, mille üle võib tunda uhkust, sest investeerime mitte ainuüksi Eesti Energiale kasu toovatesse projektidesse, vaid panustame Eesti varustuskindluse ja energeetilise sõltumatuse tagamisse ning puhtamasse elektritootmisse. Seeläbi loome uusi töökohti ja parandame Eesti elukeskkonda," lisas ta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vootele Päi: Eesti väike seitsmik võib olla Brüsselis suur kaalukeel
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.