Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swedbank ja Nordea näitasid korralikku kasumit
Nordea Eesti teenis esimeses kvartalis 11,4 miljonit eurot, suurendades kasumit aastatagusega võrreldes neli korda. Ettevõtte kogutulud suurenesid eelmise aastaga võrreldes veerandi võrra, kasvades 19,9 miljoni euroni.
"Oleme oma tulusid stabiilselt kasvatanud nii laenu- kui ka investeerimistoodete osas, suurenenud on kliendibaas ja internetipanga kasutajate hulk. Jõudsalt on vähenenud laenukahjumid," kommenteeris Nordea Eesti juht Vahur Kraft panga tulemusi.
Nordea Eesti ettevõtete laenu- ja liisinguportfell moodustas märtsi lõpus 1,7 miljardit eurot, kasvades varasema aasta esimese kvartaliga võrreldes tervelt 8%. Eraisikute laenu- ja liisinguportfell kasvas aastases võrdluses 5% ja ulatus märtsi lõpus 961 miljoni euroni.
Laenukahjumite osakaal kogu portfellist moodustas esimeses kvartalis 0,17%.
"Hoiuste maht on aastases võrdluses küll vähenenud, aga investeerimistoodete maht on kahekordistunud," märkis Kraft.
Vähem probleemseid laene. Swedbanki Eesti üksus teenis esimeses kvartalis 46 miljonit eurot puhaskasumit, eelmisel aastal samal ajal saadi 17 miljoni euro suurune kahjum. Tulemuse paranemise taga näeb pank eelkõige laenukahjumite vähenemist.
Esimeses kvartalis oli laenukahjum 1 miljonit eurot, võrrelduna 60 miljoni euroga aasta varem. Probleemsete laenude maht oli 2011. aasta I kvartali lõpu seisuga 504 miljonit eurot, samas kui 2010. aasta I kvartali lõpus oli see 562 miljonit eurot.
"Jätkub üleüldine finantsvõimenduse vähenemine, mille käigus laenumahud kahanesid aastataguse sama perioodiga võrreldes 8 protsenti ja 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes kaks protsenti. Enim on vähenenud ettevõtluslaenude ja liisinguportfelli maht. Et nõudlus on taastunud aeglaselt, siis uute laenude maht esimeses kvartalis püsivalt ei kasvanud," teatas Swedbank. Uute laenude mahu kasvu prognoosib pank aasta teises pooles.
"Prognoosime nii baasintresside kui ka Euribori tõusu. Baasintresside tõusu põhjuseks on Euroopa Keskpanga soov ohjeldada kiiret hinnatõusu, kuid Euribori tõus viitab pankadevaheliste laenukulude suurenemisele. Kui intressimäärade tõus jätkub, võib see pärssida investeeringuid projektidesse ja arendustesse, igapäevaselt aga kergitab laenukulusid," rääkis Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens.
Swedbank Eesti kogutulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 7,6 miljonit eurot seoses puhta intressitulu suurenemisega. Puhas intressitulu suurenes aastataguse sama perioodiga võrreldes 33 protsenti, seda euro turuintresside tõusu ja väiksemate kohalike hoiusekulude tõttu.
Puhas teenustasutulu vähenes aastataguse sama perioodiga võrreldes 9%. Suurenes ka tulu kaardimaksetelt, samas kui maksete teenustasud on seoses euro kasutuselevõtuga vähenenud.
Autor: ÄP