'Mina haugun ja nemad hauguvad!'

Männik võtab meid oma kabinetis heatujuliselt vastu. Küsimusele, kus te soovite intervjuud teha, vastab Männik: "You are the boss, võite minuga teha, mida ise soovite!" Naerame fotograafiga selle peale rõõmsalt, sest juba ammu pole intervjueeritavad meile sellist vabadust kätte andnud.

Männik vastab küsimustele aeg-ajalt sõnu eraldi rõhutades ja endale mõtlemiseks pausi võttes. Ta kaalub kõiki sõnu hoolikalt. Tegemist tundub olevat igas olukorras diplomaatiliseks ja härrasmehelikuks jääva pangahärraga, kes oma lauseid teinekord kõhiseva naeruga vürtsitab.

Mis sai panga asepresidentidele Märten Rossile ja Rein Minkale töökoha kaotuse puhul saatuslikuks? (Pikk vaikus). See otsus ei olnud konsensuslik, seal oli nii nende toetajaid kui ka mittetoetajaid. Mina saan enda seiskohast rääkida. Mina olin Andres Lipstokile (Eesti Panga president - toim) enne hääletust öelnud, et mina neid kandidaate ei toeta. Ma ütlesin ka põhjuse - elus ära ole asjade vastu, vaid ole mingi asja poolt!

Kas Rossi ja Minka iseloom ja ülbe käitumine olid ka probleemiks? Minu jaoks on tähtsam see, mis on inimese ideoloogia ja strateegia. Võrreldes minu strateegilise nägemusega oli nende nägemus konservatiivsem. See oli see põhjus.

Kas see tähendab, et nad ei olnud muudatustega nõus? Mina tõlgendan seda nii. Minka on öelnud ka kaamerate ees: "Panga nõukogu esimees leiab, et meid peaks siin vähem olema, aga mina leian, et meid on liiga vähe." See on üks strateegiline küsimus, milles meil on erinev nägemus.

Üks põhjus on Teie sõnul ka krediitkaardiskandaal. Jah, oli. Kui pangas midagi juhtub, siis minu arvates on meil olnud liiga suuri raskusi seletada meediale ja Eesti ühiskonnale, miks sellised asjad juhtuvad, ja üldse on struktuur väga kinnine - me ei pea vajalikuks iseendast teistele rääkida.

Kuidas seda struktuuri muuta? Eesti Pangas on vajalik kultuurimuudatus. Ma olen telekommunikatsiooni alal töötanud 15 aastat, ma olen seisnud palju hullemate väljakutsete ees kui nüüd siin Eesti Pangas.

Kui tahetakse ettevõtte kultuuri muuta, siis minu nägemus on, et tuleb tuua inimesi väljastpoolt. See ei kehti ainult Eesti Panga kohta, vaid on üldine.

Kui Eesti Panga asepresidentideks tulevad nüüd rahvusvahelisema taustaga inimesed, kas see tähendab ka teistsuguseid palku? Nii kõrgel tasemel on meil siin palgad siiani olnud fikseeritud. Asepresidendil on 75% presidendi põhipalgast. Minu nägemus on, et asepresidentide palgad ja presidendi palk oleksid individuaalsed. Kuid ma usun, et nõukogus võib olla ka teisi nägemusi.

Palgatõus pole siis välistatud? See oleneb inimesest. Praegu ma ei välista mitte midagi. Nõukogu määrab panga presidendi palga ja asepresidentide palga, sealt allapoole määrab panga president.

Keskpanga kulude optimeerimine - kas see on ka Lipstoki teema? Jah, on tema teema. Me loomulikult arutame seda nõukogus ühiselt.

Olete ise sattunud tugeva kriitika alla, ka peaminister kritiseeris Teid, et Te ei hinda Minkat ja Rossi piisavalt. Mida arvate kriitikast? Me elame demokraatlikus riigis. Kui Eesti peaministril on sellises küsimuses mingi arvamine, siis mul on isegi hea meel, et ma tean, mida ta arvab. Võib-olla oleks mul olnud pisut parem meel, kui oleksime tema kabinetis kokku saanud ja seda küsimust seal arutanud, aga nii see nüüd ei läinud.

Kes on uued kandidaadid? On nimetatud selliseid nimesid - Aare Järvan, Helo Meigas, Andres Sutt, Peeter Lõhmus. Kas mõni neist on uus kandidaat? Meie ambitsioon on olnud tegutseda selles küsimuses kiiresti. Võin öelda, et Andres Lipstok on see, kes pakub need kandidaadid välja, reglement on ka selline. Andres on minule kaks kandidaati pakkunud ja mina olen need heaks kiitunud ja ma teen ka tööd nõukogu liikmetega, et need leiaksid toetuse nõukogus. Üks inimene töötab sellise koha peal, et ta ei taha, et see, kes ta on, avalikustataks enne, kui see on otsustatud.

Kas mõni kandidaat on nende eelnimetud nimede hulgas? (naerab) Seda näitab tulevik!

Kui sündmustele tagasi vaadata - kas on midagi, mis oleks võinud veidi teisiti minna? Ma ei kahetse midagi ja see on sellepärast nii, et minu nägemus on olnud, et pangas on muudatusi vaja. Ja need kolm aastat, mis ma siin olen olnud, on muudatusi raske teha olnud.

Kuidas Rein Minka ja Märten Rossiga läbi saate - koridori peal teretate? Minu ja asepresidentide vaheline kontakt on olnud ametialane, meil on väga vähe suhtlemist olnud väljaspool seda sektorit. Olen aru saanud, et minul ja asepresidentidel on välja kujunenud erinev nägemus. Mujal suurtes ettevõtetes välismaal on nii, et kui struktuuris on strateegilistes küsimustes väga erinevad nägemused, siis see lõpeb alati sellega, et kuskilt keegi lahkub. Kui nõukogu oleks kinnitanud kandidaadid, siis oleksin mina pidanud koju minema ning tegema omad järeldused.

Olite selle variandiga arvestanud? Sellised asjad on mul alati hästi läbi mõeldud. Pole mingeid põhjusi, miks ma tahaks tagasi astuda. Kuid pole võimalik tööd teha, kui olulistes küsimustes on lahkhelid ja see jääbki konfliktiks.

Pärast intervjuud viskab Männik selga heleda kevadmantli ja teatab, et läheb kohtumisele nõukogu liikme Tõnis Paltsuga. Kõnnime koos autode suunas ja Männik õhkab rõõmsalt naeratades: "Küll on õues ilusaks läinud, praegu tuleb kõige ilusam aeg. Maikuu on minu lemmik."

Pean Jaan Männikut heaks otsustajaks, kes viib oma otsused ka järjekindlalt ellu. See järjekindlus võib tuleneda ilmselt sellest, et Jaan on Sõnni tähtkujust. Jaan võib jätta päris rahuliku mulje, aga ta töötab eesmärgi nimel väga järjekindalt.

Kui ta on välja öelnud, et Eesti Pank vajab muudatusi, siis tal on eesmärk ja tahe muutused ka ellu viia. Kui hästi Jaan on oma otsust (keskpanga - toim) meeskonnaga läbi arutanud ja põhjendanud, ma ei tea. Minu kogemus on küll selline, et ta on meeskonnamängija. Meeskond polnud väga suur, 3-5 inimest. Me arutasime kõik asjad läbi enne, kui otsustamiseks läks. Ja kindlasti ei lahminud Jaan oma otsustega.

Hindan ka tema suurt rahvusvahelist kogemust. Seda oli kohe tunda, kui ta Eestisse tuli ja mina temaga kokku puutusin. Ta oli selleks ajaks jõudnud töötada 5-6 riigis. Ja julgenud eri riikides tõsiseid väljakutseid võtta.

Autor: Kaisa Tahlfeld