Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Dollar langeb. Kuidas kaitsta?
Wall Street Journal kirjutas hiljuti loo sellest, kuidas teenida langevalt dollarilt. Lugu keskendus Ameerikale. Pigem vaataks, kuidas saaks minimeerida USA dollari võimalikust langusest tulevat kahju.
Kui portfellis on USA dollarites aktsiaid, siis jõnksutatakse portfellis valuutakursimuutused kaasa. Siiski, kui tegemist on välismaiste ettevõtete aktsiatega või ETFidega USA turul, siis ei tohiks dollari kõikumise mõjud nii suured olla. Ka on suhteliselt head USA ettevõtted, mis ekspordivad või tegutsevad globaalselt.
Sanders Financial Managementi investeerimisjuht Emily Sanders leidis, et kui dollar tiksub allapoole, siis tavaliselt suure turuväärtusega tehnoloogiaettevõtete aktsiad tõusevad. Iseäranis meeldib talle WSJ andmetel IBM, mille kvartalikäive kasvas 8 protsenti, millest enam kui üks kolmandik tuli nõrgenenud dollari mõjust.
S&P 500 indeksi kümnest sektorist genereerib just infotehnoloogia suurima osa käibest välismaal.
Hiljuti üllatasid väikese ja keskmise turuväärtusega USA ettevõtete aktsiate liikumised. Kui dollar on nõrgenenud, on keskmise suurusega ettevõtete aktsiad enim tõusnud. 120 päevaga on keskmise suurusega ettevõtete indeks S&P Midcap 400 tõusnud 12 protsenti, S&P Small Cap 600 indeks 10 protsenti, kuid suurte ettevõtete aktsiatest koosnev S&P 500 indeks 8,2 protsenti. Loomulikult käib jutt USA dollari põhisest tõusust.
Alternatiiviks dollarile loetakse ka toorainetesse investeerimist. See on aga juba mõnda aega olnud väga populaarne investeering. Kui midagi juhtuks Hiina majandusega, siis võivad toorainete hinnad saada korraliku obaduse, nagu ka siis, kui üleüldine riskiisu taanduks.
Võlakirjadest soovitas ING Investment Managementi USA võlakirjajuht Matt Toms ettevõtete võlakirju, kes teenivad tulu välismaalt. Kui aga dollari kukkumisega kaasneks paanika, siis soovitas Charles Schwabi analüüsikeskuse direktor Rob Williams üldse vältida USA valitsuse võlakirju ning eelistada mõnda hästi hajutatud rahvusvahelist võlakirjafondi. Sanders ütles, et temale meeldib Templeton International Bond Fund, kus on näiteks Austraalia, Poola ja Korea võlakirju.
USA dollari põhistele investoritele soovitas USA majandusleht ühe variandina osta välisvaluutat. Teoreetiliselt on valuutadele pikas perspektiivis olulised kaks asja - intressimäärad ja jooksevkonto puudu- või ülejääk. JPMorgan Asset Managementi peastrateeg Rebecca Patterson arvas, et tänavu 9 protsenti USA dollari vastu tõusnud euro ei ole tõenäoliselt praegu hea ost, kuna Portugali, Iirimaa ja Kreeka olukord halveneb. Pigem eelistaks ta Austraalia või Kanada dollarit või mistahes areneva Aasia riigi valuutat. Tema lemmik on Hiina jüaan.
Võimalik on maandada valuutariski ka näiteks tuletistehingutega, näiteks forward'iga. Puuduseks on suured miinimumsummad. Et need tehingud on tähtajalised, siis peaks teadma, mis ajani dollari langusrisk eksisteerib ehk kui pikaks ajaks riski maandada. Riski maandamine maksab raha.
Pakuks välja sama lahenduse, mida rahvusvahelised ettevõtted kasutavad. Nad üritavad rahavooge ja varasid viia kohustustega samadesse valuutadesse, vähendades sel moel valuutariski. Praktikas tähendaks see, et USA aktsiate ostmiseks võetaks laenu USA dollarites. Sellisel juhul ei ole valuutarisk enam aktsiapositsiooni turuväärtus, vaid turuväärtus miinus soetuseks võetud laenusumma miinus intressikulu pluss saadud dividendid. See on aga teistpidi riskantne strateegia, kuna aktsiad võivad kukkuda ja see võib olla suurem riski, kui valuutarisk. Kindlasti eeldab see väga madala intressiga USA dollari laenudele ligipääsu. Näiteks maaklerfirmas Interactive Brokers sai dollareid laenata 1,59 protsendiga või soodsamalt, olenevalt summast. Paraku on intressimäär igapäevaselt muutuv ja seega avaneks ka intressirisk. Sellest intressimäärast kõrgema dividenditootlusega aktsiaid leidub piisavas valikus, kuid ettevõte võib ka dividende väheneda. 7,5protsendine USA dollari laenu intress, mida Eestis pakutakse, muudab pikaajalise investeeringu finantseerimise üsna mõttetuks. See lahendus võiks ehk sobida vaid neile, kes on valmis ülisuurt riski võtma ning omavad pikaajalist investeerimiskogemust.
Kõige lihtsam lahendus oleks mitte omada USA varasid. Paraku võib sealt teenitav tootlus ületada valuuta langusest kaotatavat. Võimalik on ka jätta risk katmata, eriti juhul, kui see moodustab väikese osa portfellist.