Arendaja näitab jõudu

Nüüd on Jõelähtme võimuliidus Niguli juhitava Laheranna kinnisvaraarenduse pärast puhkenud taas tüli, seekord Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu vahel.

Kümme aastat tagasi õnnestus Nigulil ja tema partneritel osta tollase vallajuhi Taimi Saarma toel Jõelähtme vallalt soodsalt ehk 11,9 miljoni krooniga 85 hektari suurune maatükk. Saarma on pikaaegne kohalik poliitik, kes valimistel kandideerinud nii Rahvaliidu kui ka Reformierakonna nimekirjas. Kümme aastat tagasi vallaga sõlmitud kokkuleppe järgi pidi arendaja suurema osa ostusummast ehk 9,5 miljonit krooni tasuma aga alles 2011. aasta detsembris.

Nüüd on aga Jõelähtme Arendusgrupp sõlminud vallaga kokkuleppe, mis vabastab nad nimetatud summa tasumisest. Selle kokkuleppe peab kiitma heaks vallavolikogu, mis koguneb järgmisel nädalal erakorralisele istungile.

Reform soovib lepingut muuta. Kui Reformierakonda kuuluv vallavanem Andrus Umboja peab arendajaga poolteist aastat kestnud läbirääkimiste järel saavutatud kokkulepet vallale suureks võiduks, siis IRLi kuuluv volikogu esimees Art Kuum nimetab seda hoopis arendajale kingituse tegemiseks. Ta lubab volikogu esimehe kohalt tagasi astuda, kui volikogu peaks 17. mail vallavalitsuse ja arendaja sõlmitud kokkuleppe heaks kiitma.

Vald pakub tasaarveldust. Volikogu heakskiitu ootava kokkuleppe järgi loobub vald 9,5 miljonist kroonist, kuid tasaarveldab selle arendaja poolt tema enda kinnistutele rajatava kergliiklustee maksumusega. Lisaks katab arendaja kõik Neeme küla ja Laheranna arenduse vahelise reoveekanalisatsiooni arendamise kulud ning korvab Neeme külas uue lasteaed-algkooli rajamiseks vajalike detailplaneeringute ja projekteerimise kulud 500 000 krooni ulatuses.

"Sisuliselt annab vald kinnistud arendajale selle eest, et ta rajab neile kinnistutele iseenda jaoks kergliiklustee," imestab Kuum. "Suurema kulutusena peab vald ehitama Laheranna kinnistuid Neeme külaga ühendava kergliiklustee. Uue lepinguga võtab vald endale kohustuse taotleda kõigile Jõelähtme Arendusgrupi kinnistutele ehituskeeluvööndi vähendamist 200 meetrilt 100-le ning kehtestada kõik arendaja esitatavad detailplaneeringud, mis iganes arendaja planeerida soovib, nii kiirelt kui võimalik," loetleb Kuum veel teda häirivaid lepingupunkte.

Opositsioonis olev endine vallavanem Ardo Lass ütleb, et selle arendajaga asju ajades on pidevalt mulje, et nad tahavad vallal naha üle kõrvade tõmmata. Reformierakonna huvi on arendajale vastu tulla, tegelikult peaks vallavanem ja vallavalitsus seisma aga vallaelanike huvide eest, märgib ta.

Vallavanem Andrus Umboja sõnul on aga lepingumuudatus vallale suur võit, sest arendaja on selgesõnaliselt öelnud, et maksmise tähtaega tema jaoks sel aastal ei saabu ja vastupidiselt Kuuma arvamusele tuuakse lepingumuudatusega maksetähtaeg lõppkokkuvõttes hoopis lähemale. Eile väljastas Umboja ka pressiteate, milles esitles arendajaga sõlmitud kokkulepet kui suurt võitu vallavalitsuse jaoks ning arendajapoolset vastutulekut.

Tegelikult oli valla ja arendaja vahelistel kõnelustel jõupositsioonil arendaja, sest kümme aastat tagasi koostatud lepingus oli selliseid punkte, mis tegelikult vabastasid arendaja 9,5 miljoni krooni maksmisest lepingus sätestatud ajaks.

"Meil ei ole mitte mingit lepingust tulenevat kohustust raha 7. detsembriks ära maksta, sest vald oleks pidanud 2003. aasta lõpuks kehtestama detailplaneeringu. Seitse ja pool aastat on see tähtaeg üle läinud ning vastavalt lükkub edasi ka meie kohustus raha maksta," selgitab Nigul. Tema sõnul on nad kokkuleppega vallale hoopis ise vastu tulnud.

Arendaja ähvardab projekti peatada. Esialgsete plaanide järgi oleks arendus pidanud praeguseks juba valmis olema. "Kui vald tahab vinti üle keerata, siis see projekt pannakse riiulile. Kinnistute omandiõigus on üle läinud ja vald seda maad tagasi ei saa," lisab Nigul. Tema sõnul on arenduse maksumus 6-7 miljonit eurot (100 miljonit krooni).

Kuuma sõnul on Laheranna aga heaks näiteks, kuidas Reformierakond oma sponsoritele valla varasid tasuta laiali jagab.

"See on nii mage ja labane jutt. Kui ma ühel aastal toetasin Reformierakonda 37 500 krooniga ja siis räägitakse tõsise näoga, et ma olen hirmsasti raha andnud… minu arvates on see erakonna solvamine, liiga madal hind tundub olevat," kommenteerib Nigul naerdes. Tegelikult on Nigul annetanud Reformierakonnale viimase kuue aasta jooksul kokku 137 500 krooni.

Reformierakonda on toetanud ka Laheranna arenduse teised omanikud Madis Habakuk ja Arle Mölder.

Laheranna küsimus, mis varemgi on Jõelähtmel koalitsiooni lõhki ajanud, on jõudnud uude staadiumisse. Seni käis mäng detailplaneeringu ja ehituskeeluvööndi vähendamise ümber, nüüd soovitakse muuta ostu-müügilepingu tingimusi.

Kui 2011. aasta 7. detsembriks pidi ostusumma olema ühel või teisel viisil tasutud, siis nüüd annab vald arendajale täiesti intressivabalt veel ajapikendust kuni aastani 2015. Kui arvestada näiteks 7% intressiga, võiks vald selle summa pealt nelja aastaga teenida ca 2,7 miljonit krooni.

Vald peaks kohtlema Nigulit võrdselt teiste arendajatega ja nõudma, et ta ehitaks nii kergliiklusteed, sõiduteed kui ka trassid valmis oma vahenditega.

Olen enda jaoks otsuse teinud, et kui reformikad selle lepingu volikogus jõuga läbi suruvad, siis astun volikogu esimehe kohalt tagasi, kuna mu käsi ei tõuse sellisele otsusele alla kirjutama.

Arendajale ega ka vallale pole selle kokkuleppega midagi kergelt tulnud. Ajast aega on see arendus tekitanud vallas kirgi. Minu arvates on mõistlik, et raha pannakse kohapealsesse taristusse ning kergliiklusteed on praegu vallas prioriteediks.

Art Kuuma tagasiastumise sidumine selle lepingumuudatuse vastuvõtmisega on kummaline. Ta üritab luua kuvandit, et tegemist on väga kahjuliku kokkuleppega. Tegelikult astub ta aga tagasi seoses valetamisega volikogule ja volikogu komisjonidele.

Ka on alatu ja populistlik võte Sulo Niguli annetust Reformierakonnale siduda selle projektiga. Oleks me tahtnud Nigulile head teha, oleksime võinud vana lepinguga edasi minna.

Kui volikogu uut kokkulepet ei kinnita, siis tuleb kas arendajaga uuesti istuda läbirääkimiste laua taha või läheb arendaja valla vastu kohtusse. Volinikud peavad kaaluma, kui suur see risk on.