"II samba fondid säästavad tasudelt"

Suur osa pensionifondides toimunud tehingutest toimub ilma väärtpaberi vahendustasudeta. Pensionifondide valitsejad teevad näiteks tehinguid teiste fondide osakutega otse fondivalitsejatega, mitte kasutades vahendajate abi.„Osa tehingutest toimub teiste fondide osakutega ja nende puhul ei ole sageli sisenemis- ja väljumistasusid, sest meil on otselepingud fondivalitsejatega,“ ütles Rahe. „ETFide ehk börsil kaubeldavate fondide puhul on ostu-müügitasud, samuti ka võlakirjade puhul, kuid viimastel sisalduvad need juba hinnas.“

Kas fonde sellise suuruse juures, nagu Swedbankis, on raskem juhtida väikestest fondidest? Mitmeski mõttes on suurt fondi hoopis lihtsam juhtida. Näiteks võlakirjatehingute puhul on meie mahud piisavalt suured selleks, et üksikud tehingud saavutaksid rahvusvahelistel turgudel nõutava miinimummahu ja me ei pea otsima turgudel vastaspoolt, kes oleks nõus tegema väiksemaid tehinguid, mis ühtlasi hinnastatakse ka tavapärasest kallimalt suurema ostu-müügi hinna erinevuse näol. Teisest küljest on suure fondiga keerulisem siseneda vähelikviidsetele ja volatiilsetele aktsiaturgudele, näiteks Baltikumi või Balkanile.

Miks II samba fondid ei armasta valida üksikväärtpabereid? Oleme väga globaalse lähenemisega ja aktsiaturgudel peame end tugevaks regionaalsete vaadete võtmisel. Ühtlasi arvame, et optimaalsem on tõepoolest regiooniti võtta hajutatult tururiski, mitte olla niivõrd sõltuvad üksikettevõtte käekäigust. Samal ajal on meil väga tugev fondivalikumeeskond, kes analüüsib suurt hulka fonde, külastab sobivuse hindamiseks fondivalitsejaid ning jälgib pidevalt kasutatavate fondide vastavust meie sisemistele kvaliteedikriteeriumitele. Kriteeriumitele vastavaid aktiivselt juhitud fonde kasutame ka regioonispetsiifilise lisatulu teenimiseks. Üksikaktsiate ostmisel oleks mõte vast juhul, kui keskenduksimegi oma fondides vaid mõnele üksikule suhteliselt kitsale piirkonnale. Samas võlakirjade puhul on üliolulisteks mõõdeteks intressi- ja tulukõvera risk, mida teisi fonde kasutades kuigi täpselt juhtida ei saa ja seetõttu eelistame üksikvõlakirju.

Kas jälgite tehinguaktiivsust-passiivsust (fondi tehingute mahtu võrreldes fondi puhasväärtusega)? Jälgime, aga me ei seosta seda taktikaliste vaadete võtmisega. Fondid teevad tehinguid ka mitmetel muudel põhjustel. Näiteks strateegia muutumise tõttu või fondi raha sisse-väljavoolu muutuse tõttu. Taktikaliste vaadete headust hindame siiski nende tulemuse ja võetud riski suhte kaudu, mitte otseselt tehtud tehingute arvu põhjal.

Artiklit saab lugeda paberlehest tellides lehe SIIT või ostes päevapileti SIIT.