Kirjasaatjad võitlevad monopoli vastu

Rivo Sarapik 10. mai 2011, 00:00

Konkurentsiamet sai 18. aprillil koondumisteate, mille kohaselt soovib Eesti Post omandada Express Posti. Teatele sai nädala jooksul vastuväiteid ja arvamusi esitada, neid laekus möödunud neljapäevaks seitse.

"Teadaande avaldamise järel on konkurentsiamet saanud vastuväiteid vähemalt seitsmelt äriühingult," kommenteeris ameti pressiesindaja Maarja Uulits. "Kuna menetlus kestab, võib vastuväiteid veel tulla. Senise praktika järgi võib öelda, et selline vastuväidete hulk ei ole tavapärane, neid on rohkem kui tavaliselt."

Eesti Post soovib osta ajakirjanduse ja posti kojukandega tegeleva Express Posti. Viimane kuulus seni Ekspress Grupile ja Eesti Meediale. Konkurendid ja kliendid ühinemist aga heaks ei kiida, sest tehinguga saaks Eesti Post taas enda kätte 100% kirjakandeturust.

"Asi ei ole ainult konkreetses ühinemises. Me ei usu millessegi muusse kui konkurentsi. Konkurents selle tehinguga aga nõrgeneks," ütles ühispöördumisega liitunud, kuus paarsada tuhat ümbrikku postitava Elisa Eesti ASi juht Sami Seppänen. "Lühemas perspektiivis omanikud küll võidaks, kuid turg ja kliendid kaotaksid sellest. Firma muutuks laisaks ja ebaefektiivseks," lisas ta.

Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas peab ühinemise vastaste kartusi alusetuks. "Eks iga taoline tehing tekitab turuosalistes küsimusi ja võib-olla ka kartusi, mis minu arvates on täiesti alusetud. Tuleb vaadata, kes on kaebuste taga," lausys Kärmas ja viitas sellele, et ühispöördumise taga seisis konkurent Itella Information.

"Kirjateenus on oma olemuselt langeva trendiga, sõltumata sellest, milline on selle teenuse hind," märkis Kärmas.

Pikemas perspektiivis ei ole tema sõnul otstarbekas, et Eestis on kaks postivõrku, sest teenuste mahud vähenevad ning võrkude ülalhoidmise kulud tuleb kellelgi katta. Kui koondumist ei toimu, väheneb Kärmase sõnul kirjade arv Eesti Posti kandes, mis omakorda tähendab seda, et tekib surve kirja- ja perioodikateenuse hinnatõusuks. "Seda ennekõike saatmisel maapiirkondadesse, kus ühikukulud teenuse osutamiseks on oluliselt suuremad kui linnas," täpsustas Kärmas.

"Ei soovi kiskuda turuosaliste vahel riidu, meie sõbralik eesmärk on konkurentsi säilimine. Konkurentsi kadumist ei soovi keegi. Kõik ettevõtted, kes alla kirjutasid, on suurkirjasaatjad ning ärikirjade saatmise hinna tõus mõjuks ka nende teenuse hinnale. Keegi ei ole kulude kasvust huvitatud," kommenteeris konkurent Itella Informationi tegevjuht Karl-Eric Schneider.

Pöördumisega ühinenute number ei ole Itella juhi sõnul üllatav. "Enamik äriettevõtteid eeldab, et konkurentsiamet teeb oma tööd sellele tähelepanu juhtimiseta," lisas Schneider. Ühinemise vastased rõhusid pöördumises, et koondumise tulemus ei tohi olla turgu valitseva seisundi tugevnemine ega ELi toimimislepingu artikli 102 kohaselt keelatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamine.

"Ootame, et konkurentsiturg ei kaoks - et konkurents säiliks Eesti kirjakandeturul," selgitas Schneider ootusi otsusele. Kui Eesti Post saab loa konkurendi ülesostmiseks, võib ärikirjade saatmine tema hinnangul kallineda.

Konkurentsiamet teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul teate esitamisest. Kui asjaolusid on vaja täiendavalt menetleda, võib menetlus kesta kuni neli kuud.

Eesti Posti juhatuse liikme Aavo Kärmase sõnul väheneb kirjade maht hinnast hoolimata. Mitme postivõrgu ülalpidamine pole Eestis tema sõnul mõistlik.

Küsimustele vastab Aavo Kärmas.

Ühinemise vastu seisjad nimetavad ühe põhjusena, et koondumisel võib kirjade saatmine kallineda. Kuidas seda kartust kommenteerite? Miks Eesti Meedia ja Ekspress Grupp otsustasid ettevõtte müüa, kui nende lehti hakkab kogu Eestis kandma üks ettevõte? Miks peaksime kirjateenuse hindu tõstma? Kas selleks, et sundida kliente otsima alternatiivseid võimalusi teadete saatmiseks? Kui me alandame kirjateenuse hinda näiteks kaks korda, kas siis kliendid hakkavad rohkem kirju saatma? Seda teemat tuleb vaadata natuke laiemalt. Kirjateenus on oma olemuselt langeva trendiga, sõltumata sellest, milline on selle teenuse hind. Hind ei ole põhjus, miks mahud on vähenenud. Peamiselt on see toimunud alternatiivsete suhtluskanalite - e-post, SMS, sotsiaalmeedia jne - arengu tõttu.

Mis muutub kirjakandeturul nii turuosalistele kui ka klientidele, kui Eesti Post saab loa Express Postiga koondumiseks? Pikemas perspektiivis ei ole otstarbekas, et Eestis on kaks postivõrku, sest teenuste mahud vähenevad ning võrkude ülalhoidmise kulud tuleb ju kellelgi katta. Eesti Post ei saa lõpetada kirjade ja perioodika kannet, kuna postiseadusest tulenevalt on meil kohustus neid teenuseid osutada.

Koondumine tagab stabiilsuse nii kirjateenuse- kui ka perioodikaklientidele ning ka Eesti Postile, sest mida rohkem ühikuid ühe võrgu kaudu laiali kantakse, seda efektiivsemalt see võrk toimib. Loomulikult peame mahtude vähenemise tõttu leidma võimalusi efektiivsemaks tegutsemiseks.

Mis muutub, kui Eesti Post ei saa koondumiseks luba? Loodan, et konkurentsiamet ei lähtu ainult Eesti Posti konkurendi avaldusest, vaid vaatab postituru arenguid laiemalt ning võtab arvesse ka seda, mida mitteühinemine pikemas perspektiivis tarbijatele kaasa toob. Ka nendes piirkondades, kus Express Post tegutseb, peab Eesti Post oma võrku omama, et täita seadusest tulenevaid kohustusi, milleks on universaalne kirjateenus viiel päeval nädalas.

Kui koondumist ei toimu, väheneb kirjade arv Eesti Posti kandes, mis omakorda tähendab seda, et tekib surve kirja- ja perioodikateenuse hinnatõusuks. Seda ennekõike maapiirkondades.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:53
    Otsi:

    Ava täpsem otsing