Mida me üldhariduselt üldse saada tahame?

Inseneeria peatoimetaja Mati Feldmann rõhutab oma artiklis n-ö kõvasid õppeaineid ja teeb ettepaneku, et matemaatika riigieksam peab olema kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslik. Ühelt poolt saab öelda, et matemaatika riigieksam on gümnaasiumilõpetajatele kohustuslik alates 2014. aasta kevadest. Teisalt sunnib artikkel mõtlema, mida me üldhariduselt saada tahame.

Mullu uuendati põhjalikult seadusandlikku raami, milles koolid töötavad. Muutusid nii põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kui ka riiklikud õppekavad. Üks riiklike õppekavade arendamise eesmärke oli kompetentsuse suurendamine ja huvi kasvatamine täppis- ja loodusteaduste ning tehnika/tehnoloogia (LTT ) valdkondades. Selle eesmärgi üheks realisatsiooniks ongi kohustuslik matemaatikaeksam - gümnaasiumis loodi muu maailma eeskujul kaks matemaatikat - kitsas matemaatika ja lai matemaatika - ning õpilasel on kohustus kooli lõppedes teha kas kitsa või laia matemaatika eksam. Muidugi on inseneeriaga seotud kogukonna huvi, et võimalikult paljud õpilased õpiksid laia matemaatikat ja teeksid selle eksami.

Gümnaasiumis kasvas valikkursuste osakaal. Iga gümnaasium peab pakkuma õppesuundi nii, et vähemalt ühes neist oleks esindatud loodus- ja tehnoloogiaained. Nõudega seotult kirjeldati hulk uusi valikkursusi ning ESF TeaMe programmi raames valmistatakse valikkursustele õppematerjale. Kuivõrd LTT õppeainete pakkumine koolides eeldab head füüsilist keskkonda, siis see on suuresti saanud takistuseks. Eelmisel aastal toetati koole ses osas 39 miljoni krooniga.

Olen täiesti ühel meelel Feldmanniga, et matemaatiliste võimete arendamine ei takista rikkaks saamist. Arvan, samuti taustalt matemaatikuna, et see soosib kõvasti ja laiemalt elus hakkamasaamist. Küsimus on aga selles, et õpilase pea ja aeg on piiratud ressurss. Sestap ei ole otsustuskoht "mida veel arendada", vaid "mida arendamata jätta". Õppekavades jagatavate ressursside kokkuleppimine on ala, kus kained argumendid, emotsioonid, ajalugu kipuvad segamini minema. On väga hea, et ka Äripäev on üldhariduse jutuks võtnud ja nii on see osa argumentatsioonist hästi nähtaval.

Veel olulisem aga on see, et õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja koolid vajavad tuge mõistlike valikute tegemisel. Toob ju rahvusvaheline PISA uuring välja, et meie õpilaste matemaatiline ja loodusteadlik kirjaoskus on muu maailmaga võrreldes küllalt hea, häda on aga tahtmises ennast selle valdkonna aladega siduda. Sellesuunalised tööandjate sõnumid on väga oodatud.

Autor: Ain Tõnisson