Pangad tulevad rangemate nõuetega toime

"Mis puudutab eluasemelaenude marginaale, siis need määravad reaalses elus ikkagi konkurents ja turg," lisas Kokk.

Eilne Kauppalehti kirjutas, et eluaseme soetamist plaanivatel soomlastel tasub tähele panna, et kodulaenude marginaalid on tugeva tõususurve all. Põhjuseks olevat nn Basel III reeglid, mis seavad pankadele karmimad nõuded. See omakorda tähendavat kulude kasvu, mida püütakse korvata tulu teenimisega eluasemelaenudelt.

OP-Pohjola grupi juht Mikko Hyttinen prognoosis, et eluasemelaenude laenumarginaalid kahekordistuvad aastatel 2013-2019. Praegu on marginaal Soomes ca 0,8%, kuid aastaks 2019 võib see juba küündida 1,5%-le. "Täpset hinnangut anda ei saa, kuna laenuandjate refinantseerimiskulusid on raske ette teada," ütles Hyttinen.

Karmistuvad nõuded Swedbanki eluasemelaenudele ja muudele laenutoodetele olulist mõju ei avalda, edastas pank kommentaariks Kauppalehti artiklile. "Üldises plaanis võime öelda, et Basel III rakendumine meil olulist mõju ei avalda. Me kasutame sisemiselt kõrgemaid kapitalinõudeid," selgitas Swedbanki pressiesindaja panga seisukohta.

Pangad alles analüüsivad uute reeglite mõju. Nii regulaatorid kui ka finantsgrupid alles analüüsivad 2013. aastal karmistuvate reeglite võimalikku mõju laenuandmisele, ütles Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur. "Meie hinnangul on praegu ennatlik spekuleerida Basel III väga komplitseeritud reeglite mõju üle," sõnas Vanajuur. "Usume, et selgus saabub järgnevate kvartalite jooksul."

Kui Soomes on kodulaenude marginaalid Basel III reeglite järgi tugeva tõususurve all, siis Eestit need reeglid ei mõjuta, ütles SEB jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit.

Soome pangad on laenanud rohkem, kui neil on võetud deposiite. "Ehk nad ei saa rohkem deposiite ja nad peavad piirama laenamist. Ilmselt on see üks rakendus, mis ajab Soome laenumarginaale ülespoole. See ei ole Eesti mure ning ei mõjuta Eesti pankasid lähitulevikus," lausus Vaikmäe-Koit.

Vaikmäe-Koit lisas, et praegu määratakse intresse rohkem kliendi profiili ja riskantsuse järgi. "Heal kliendil intress ei tõuse, aga sellisel, kellel on olnud suuri raskusi laenude maksmisel, võib intress tõusta," sõnas Vaikmäe-Koit. Eestis peaks tema sõnul olema hea kliendi marginaal umbes 1,3%.

Siinsed kommertspangad on Basel III reeglitele üleminekul paljudest teistest Euroopa pankadest paremas seisus. Eestis on juba kapitali adekvaatsuse nõue 10% ehk kaks protsendipunkti senistest reeglitest kõrgem. Baseli ettepanekud rakenduvad alates 2013. aastast järk-järgult, et anda pankadele aega uute nõuetega kohaneda. Täies ulatuses kehtivad uued nõuded alates 2019. aastast. Nendele pankadele, mis juba omavad rohkem kapitali, kui uus kord nõuab, ei muutu midagi. Lisaks on Eestis kapitali struktuuris kõrge kvaliteediga instrumentide osakaal suur ning vastab suuresti uutele nõuetele.