EKSPORT: Surutis viis mõtted ekspordile. Millised sektorid veavad majandust?

Marko Keerd 11. mai 2011, 00:00

Majandussurutis pani Eesti ärksamad tööstus- ja teenindusettevõtjad kiiremini tegutsema eksporditurgude mahtude suurendamise nimel.

Majanduse üks mootor on puidutööstus, mille töötlemise mahud kriisis 2009. aastal võrreldes aasta varasemaga oluliselt ei langenud. Paljudki puiduettevõtjad suutsid oma müügimahtu isegi kasvatada. Ja mis kõige olulisem, suutsid säilitada ettevõtte loodava lisaväärtuse. Töötajaskonna sissetulekud ja maksulaekumine ei kahanenud, ettevõtete amortisatsioonieelne kasum kasvas.

Puidusektor. Jätkusuutlik joon kujunes Eesti makromajanduse jaoks heaks näiteks. Töötajatel jäi alles võime ostelda, mis aitas hoida sisetarbimise taset. Riik sai kätte oma maksuraha ning puidutöötlemisettevõtted säilitasid ja kohati isegi suurendasid oma võimet investeerida. Viimane andis omakorda tööd antud investeerimistegevust toetavatele sektoritele: masinaehitajatele, finantsvahendajatele, projekteerijatele, ehitajatele ning jätkus teistelegi.

Rasketööstus ja masinaehitus. Võib tegelikult kirjutada samas võtmes. Küll pisut ehk minoorsemas toonis, kuid kandvalt ja sirgeselgselt on väljunud kriisist ka see sektor. Möödunud aasta näitas, et Eestil läheb väga hästi ka rasketööstuse ja masinaehituse valdkonnas ning siingi on olemas eeldused jätkusuutlikuks tegutsemiseks.

Teenused. Valdkonnas teenivad ekspordist lõviosa transiit ja laevaveosed - nii kaupade kui ka näiteks inimeste vedu üle Soome lahe. Viimane on näidanud stabiilsust olenemata majanduskliimast. Julgust sisendavad ka sadamate ja raudteeveoste mullused tulemused. Eesti kõige idapoolsem sadam on suutnud oma jätkusuutliku mahu tagada juba viiendat kvartalit järjest.

Klaasitööstus. Üllataja tiitel Eesti eksportivate tööstusettevõtete nimekirjas. Pikaajalised traditsioonid on klaasitööstusel nii Järvakandis kui ka Elvas. Ettevõtmine on küll Eesti mastaabis väike, ent heaks eeskujuks on see kõigile töösturitele. Seda nii kindla mahu kui ka Eesti riigi jaoks stabiilse lisaväärtuse mõttes.

Toiduainetööstus. Võib saada aastatel 2012 ja 2013 üheks ekspordimahu kasvatajaks. Vähemasti on siin ootused kõige paremad, sest praegu on ekspordi osatähtsus selles sektoris kõigest neljandik, mis võrreldes eelpool mainitud sektoritega on 2-3 korda väiksem. Samas jätkub Eestis põllumaad ja tööstusvõimsust nii, et kohalik inimene saab söönuks ja ekspordimahtu võib vähemalt kahekordistada.

Elektroonikatööstus. Kui eelmised sektorid olid ehk heaks eeskujuks stabiilsuse hoidjatena ning andsid tunnetuse edasisest kasvupotentsiaalist, siis elektroonikatööstus eristub piltlikult öeldes oma kiiruse ja mõjujõuga. Kui selline sektor kaob, on selle mõju märgatav, kui mahtu lisandub, siis samuti. 2010. aastal lisandus. Vaid mõne aasta eest, surutise alguses, kukkusid selle mahud miljardites kroonides, kuid taastuvad nüüd samaväärselt.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing