Meil on kõik eeldused mõelda sama suurelt kui soomlased

Oskus visioone luua ja teha seda süsteemselt on arenenud maailmas ehk üks olulisemaid juhtimistegevuse komponente. Meil tuleb selles osas olla õigustatult enesekriitiline. Minu kogemuse põhjal ei ole meie siin Eestis veel valmis eluvõimeliselt visioneerima. Ehk on osalt põhjuseks see, et viimase 20 aasta jooksul on muutused olnud nii kiired, et üksnes mõte pikaajalise planeerimise võimalikkusest ja mõistlikkusest ei näi usutav.

Nõukogude pärand? Võimalik, et oma rolli mängib nõukogude pärand, vastumeelsus suurte ja kõlavate plaanide ja eesmärkide suhtes. Kuid ilmselt on kaalukaim probleem see, et meil puudub piisav haridus ja haritus selleks, et tuleviku trendide ja neile vastavate valikute üle arutleda. Seetõttu kipubki olema nii, et Eesti avalikus debatiruumis kohtame tihti kõlavaid, kuid argumentidega põhistamata eesmärgipüstitusi, harva näeme ja kuuleme konkreetsetel projektsioonidel põhinevaid, ajakavastatud, planeeritud ressursi- ja vastutusjaotusega visioonikaid projekte.

Oma aastatepikkuse kogemuse põhjal partnerlusest erinevate Soome institutsioonidega võin öelda, et visioonikuse ja mahukate projektide planeerimise kultuuri omandamiseks ei pea me sõitma kuigi kaugele. Piisab, kui liikuda Tallinnast 80 kilomeetrit põhja poole.

Üks järjekordseid näiteid soomelikust visioneerimisest ja koostöösuutlikkusest on nende initsiatiivikus Läänemere transpordiühenduste planeerimisel. Hoolimata sellest, et nii meid kui ka teisi Balti riike peaks Euroopast äralõigatus puudutama soomlastest valusamalt, on just nemad haaranud härjal sarvist ja käivitanud kaks mahukat europrojekti, mis peaksid lõppema lahenduste väljatöötamisega regiooni transporditupikute lahtimurdmiseks. Esimene on Helsingi linna käivitatud Rail Baltica kasvukoridori projekt, teises genereeritakse Helsingi-Tallinna transpordi- ja linnaregiooni planeerimise stsenaariume.

Turg paneb paika? Sageli põhjendatakse visioonide puudust sellega, et küll turg kõik paika paneb. Ühest küljest tekitab inimeste ja kaupade üha tihedam liikumine Helsingi-Tallinna kaksik-linnaregiooni vahel suurema nõudluse ka paremate transpordiühenduste järele. Samas, kui puuduvad soodsad liikumistingimused, ei ole ka olemas eeldust tihedamaks koostööks kaksik-linnaregiooni vahel. Heaks näiteks sellest on Öresundi-Malmö-Kopenhaageni regioon, kus tänu linnu ühendava silla ja tunneli rajamisele tihenes koostöö märgatavalt ning tundmatust väljasurevast tööstusalast sai paljude ülikoolide ja tudengitega teadmuspiirkond.

Teadmistepõhise ettevaatamise juures pole haruldasim oskus see, kui oskame öelda, kuhu tahame jõuda. Unistamine on oluline, aga mitte peamine. Visioonikaid eristab visioonitutest oskus defineerida ja ka osapoolte vahel kokku leppida, kuidas õige sihini jõuda. Meil on kõik eeldused mõelda sama suurelt kui soomlased - mõelgem siis!

Autor: Katri-Liis Lepik