Tellimuste maht ennustab ehitusturu kasvu

"Peaaegu kaks aastat oli erasektor pea täielikus varjusurmas, ent kevade tulekuga on kinnisvaraarendajad justkui lume alt välja sulanud. Taas on käivitatud mitu aastat laagerdunud elamuarendusi, aga ka kaubanduse ja isegi büroohoonete projekte. Tellijateks lisaks arendajatele ka suuremad ehitusettevõtjad," rääkis Nord Projekt ASi juht Andres Saar.

Projekt Kuubis OÜ täheldas projekteerimisturu elavnemist juba eelmisel sügisel, kui koduturul hakkas aktiivsemalt riigisektori kõrval teenust ostma taas erasektor. "Aprillis on küll arvuliselt palju saastekvootidega seotud hankeid välja kuulutatud, kuid nende tööde mahud ei ole kuigi suured," märkis projekteerimisfirma tegevjuht Merylin Jalakas.

Tellimuste maht on suurenenud pea kolmandiku võrra. Jalaka sõnul tuleb kasv nii erasektorist kui ka ekspordist. "Objektide mahud on väiksemad kui buumi tipus, kuid projektid väga heades asukohtades ning hästi läbimõeldud. Eesti arendajate kõrval on märgatav roll ka välisinvestoritel," rääkis Jalakas. Projekt Kuubis osales tänavu Londonis toimunud messil Ecobuild ning tegevjuhi sõnul oli kasu sellest käigust hindamatu, arvestades, et teenuste eksport on projekteerimisvaldkonnas üks olulisemaid märksõnu.

"Projekteerimisturg on elavnenud ning seda kinnitab pakkumiste hulga kasv. Veebruaris tegime 15, märtsis 22 ja aprillis juba 33 pakkumist," sõnas EA Rengi juhatuse esimees Jüri Rass.

"Meie alapakkumisi ei tee, sest tunneme, et projekteerimistööde väärtus peab tõusma tagasi tasemele, kus klient saab hea hinna eest kvaliteetse töö ning meie võimaluse kaasata häid arhitekte ja kogemustega insenere," lisas ta. Rassi sõnul on tõsiseltvõetavad tellijad saanud aru odava projekti tarbetusest. "Põhilise raha säästab klient ehituse ja hilisema ekspluatatsiooni käigus, mitte projekteerijalt viimaseid mahlu välja pigistades. Odavaid kingi tuleb osta kaks korda ja eriti arusaamatu on see tendents riigi puhul," imestas ta.

Eratellijad on Rassi sõnul taas turul, ent osa neist loodab veel viimaseid hirmodavaid projekte saada. "Paraku petab ta nii ainult iseennast. Meie sellega kaasa enam ei lähe, sest nii lõikab tellija endalt käe ja projekteerijal kaela," nentis ta.

Saastekvoodid annavad tööd. Innopolis Insenerid OÜ müügijuhi Veljo Kanemägi sõnul on projekteerimisturule hulgaliselt uut tööd toomas CO2-projektid. "Praktiliselt iga päev avaldatakse 1-2 uut selle valdkonnaga seotud riigihanget. Samas pole üksikute projektide maht väga suur ning sobib täitmiseks pigem väiksematele büroodele. Arendajate motivatsioon projekteerimistöid tellida põhineb praegu osaliselt ehitushindade kiirel tõusul ning üritatakse veel soodsamate ehitushindadega lepingutesse jõuda," rääkis Kanemägi.

Projekteerimistööde hinnad, mis majandussurutise ajal drastiliselt langesid, on nüüd tasapisi kerkima hakanud. Projektide eest on nüüd võimalik pisut rohkem raha küsida, aga normaalse hinnatasemini on veel pikk tee käia, märkis Saar.

"Jah, hinnad on tõusnud, kuid uute hindadega on veel raske võita tellimusi. Alapakkujad haaravad viimased tööd, odavate projektide noolijad sõlmivad siiski lepinguid," nentis Rass ja lisas, et masu on suunanud EA Rengi lääne turule: "Teeme pakkumisi ja sõlmime esimesi töid välismaale, nii Taani, Rootsi kui ka Soome."

Lääne hinnad hakkavad mõjutama ka koduturgu. "Kui praegu on head hinnad Eestis 25-35 eurot/h, siis Soomes pakume sellest oluliselt rohkem, jäädes siiski nende miinimumpiirmäärast 50 eurot/h veel maha, rääkimata nende spetsialistide 60-80eurosest ja veelgi kõrgemast tunnihinnast," tõi Rass näite. "Paljud meie partnerid kiikavad kulude kokkuhoiu mõttes ammu üle eestlaste-lätlaste-leedulaste peade India, Bangladeshi jt töötegijate poole, sest sealt ostetav 10-15eurose tunnihinnaga inseneritöö on ainuke võimalus neil muutuvas maailmas konkurentsis püsida," lisas Rass.

Jalaka sõnul on hinnad riigihangetel olnud viimased paar-kolm aastat põhjendamatult madalad. "Milliste ja kui eetiliste vahenditega see on saavutatud, jäägu iga osapoole südametunnistusele, kuid fakt on, et väga palju hankeid on võidetud põhjendamatult madala hinnaga, mistõttu on loomulikult ka projektide kvaliteet kannatanud ning hilisem ehitusprotsess olnud vaevaline," rääkis ta. Kuna erasektor on Jalaka sõnul nõudlikum ning oskab ka kvaliteeti hinnata, on erasektori hinnatase riigihangete omaga võrreldamatu.

Kanemägi: keskmine hinnatõus 20-30% võrrelduna turu põhjaga. "Hindade kasvuruum sõltub peamiselt sellest, millises mahus suudavad Eesti ettevõtted eksportida. Mõnevõrra võib hinnakasvuks survet avaldada vajadus rakendada uusi tarkvaralahendusi (mudelprojekteerimine). Ühe kaasaegsete programmidega varustatud töökoha maksumus võib keskmiselt ületada 6000 euro piiri," märkis Kanemägi.

Projekteerijatel näib tööd jätkuvat ning selleks aastaks prognoositakse märkimisväärset käibe kasvu. "Pea kõik projekteerijad kandsid viimasel aastal kahjumeid. Tundub, et tänavu suurenevad käibed 20-40% ja jõutakse minimaalsesse kasumisse. Olukorda komplitseerib see, et mullu võeti sisse töid alla omahinna ja need tööd tuleb veel lõpetada," rääkis Nord Projekt ASi juht Andres Saar.

Projekt Kuubis OÜ-l on töödeportfell täidetud aasta lõpuni. Tegevjuhi Merylin Jalaka sõnul oodatakse tänavu 35%-list käibe kasvu ning plaanitakse ka töötajaid juurde palgata.

EA Reng on selleks aastaks teinud konservatiivsed plaanid, olulise käibe kasvuga ei arvestata. "See jääb 2,3 miljoni euro piiridesse, nagu ka eelmisel aastal. Rõõmu teeb, et meil on portfellist ca 60-70% tegelike lepingutega juba kaetud," sõnas ettevõtte juhatuse esimees Jüri Rass.

Autor: Tea Taruste