Paldiski gaasiterminali ehitust segavad rästikud

Balti Gaasi omanikeringi kuuluv Heiti Hääl ütles eile, et ettevõte hakkaks kas või kohe 120 miljonit eurot maksvat LNG-terminali ehitama, kui Paldiski linnapea ehitusloale alla kirjutaks. "Põhiline mure on, et Paldiski linnapea Kaupo Kallas ei taha ehitusloale alla kirjutada, kuna keskkonnaameti kooskõlastus veel puudub," selgitas Hääl foorumil "Kas kingime LNG terminali naabritele?".

Terminal mahutaks kolme nädala varu. Paldiski terminal mahutaks 60 000 kuupmeetrit veeldatud gaasi, mis katab Eesti kolme nädala gaasivaru. Balti riikide tarbeks oleks vaja ehitada 320 000kuupmeetrine terminal, mis tähendaks kuni 24 miljoni kuupmeetrist ööpäevast tarnemahtu, lisas Hääl.

Suurimaks takistuseks on saanud Natura ala, mistõttu nõuab keskkonnaamet näiteks rästikute säilitamist, rääkis E-Konsuldi juhatuse esimees Lembit Linnupõld.

"Paldiski sadamasse ei saa sisse ega välja sõita ilma, et ei läbitaks Natura ala. Natura ala ei tähenda aga seda, et seal igasugune inimtegevus peab peatuma, tuleb aga vältida looduse tarbetut häirimist," selgitas Linnupõld, nördimusega hääles.

"Säilitada tahetakse 3. kategooria kaitseliike, nagu näiteks rästikuid. Igaüks meist teab, kui palju rästikuid on," lisas Linnupõld terminali asukohas elavatest ja kasvavatest putukatest, loomadest ning taimedest ülevaadet tehes.

Keskkonnaamet tahab Linnupõllu väitel Natura ala isegi laiendada ja seda terminali territooriumile, kus kasvavad praegu kadakad ning lehtpuud. "Ametnikud on viimase veretilgani klammerdunud ja maasse kaevunud, valmis laskma endast tankiga üle sõita," märkis Linnupõld.

Paldiski veeldatud gaasi terminal tuleks kätte kõige väiksemate investeeringutega, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel.

Eestis kõige parem valmisolek. Kui Läänemere piirkonda rajataks üks korralik LNG-terminal, oleks veeldatud gaasi kättesaadavaks tegemiseks vaja gaasiturgu täiendavalt reguleerida kõigis Balti riikides. Eesti seadused, gaasiturg ning torustik on LNG-gaasi vastuvõtuks praegu kõige rohkem valmis. Paldiski LNG-terminali kasuks räägib ka paepinnas, mis ei vaja lisainvesteeringuid, aastaringi jäävaba sadam ning muud majanduslikud tegurid.

Kisel mainis, et piirkondliku LNG-terminali rajamise küsimuses on vaja kiiret poliitilist otsust, kuid kõik Balti riigid ja Soome on terminali asjus eri meelt.

Selleks, et terminali rajamist rahastaks ka Euroopa Liit, nõuab Euroopa Komisjon sõltumatute investorite kaasamist. Ehituskulusid saaks katta ka ühtsest võrgutariifist ning pikaajaliste tarnelepingutega.

Lätil ja Leedul oma plaanid. Leedu on kuulutanud, et nemad ehitavad nagunii gaasiterminali, öelgu või tehku teised riigid, mida tahavad. Leedu ja Läti gaasiühendused ei võimalda aga gaasi transiiti ning Eestile Leedu terminalist kasu poleks.

Läti tahab rajada LNG-sadama, milles muundataks veeldatud gaas kohe tavaliseks gaasiks ja suunataks seejärel maa-alusesse hoidlasse, rääkis Kisel. Ka sellest tarnekindlus Eesti jaoks ei kasvaks.

Soome on samas teatanud, et nemad tahavad maagaasi tarbimist vähendada ja pole seetõttu ühtsest gaasisüsteemist huvitatud, lisas Kisel.

"Poliitiline lahendus kujunebki sellest, kas mõeldakse ratsionaalselt või võetakse arvesse ka poliitilised aspektid," lausus Kisel ja pani ette, et Eestisse rajataks algul kohalik terminal, mida saab hiljem laiendada rahvusvaheliseks.

"Rahastamise tarbeks peaks selle aasta esimeses pooles olema otsustatud, kuhu regionaalne terminal ehitatakse. Kui Balti riigid suudavad sellise otsuse teha, tuleks see teha väga kiiresti. Kui mitte, saame rahastamisel rääkida alles järgmisest ELi eelarveperioodist," lisas Kisel ja märkis, et kui igasse Balti riiki tehakse oma terminal, siis sellele ELi raha taha ei saa.

Kogu maailmas on ehitamisel palju veeldatud gaasi võimsusi, mis tähendab gaasi hinna naftast lahtisidumist. Energiajulgeoleku seisukohalt tuleks Eestile sobiv veeldatud gaasi terminal kiiresti valmis ehitada.

LNG-terminali olemasolu oleks ka majanduslikult väga kasulik, kui vaadata viimast kaht aastat. Eestis on kõik viimastel aastatel maksnud gaasi eest rohkem, kui on olnud LNG-hind.