Eesti Pank: majanduskasv pidurdub aasta lõpus

Statistikaameti esialgsel hinnangul kiirenes sisemajanduse koguprodukti aastane juurdekasv 2011. aasta esimeses kvartalis püsihinnas 8 protsendini. Kasv oli kiire ka kvartali arvestuses, võrreldes 2010. aasta neljanda kvartaliga suurenes SKP 2,1 protsenti.

Tegu on viimaste aastate kiireima aastaalguse kasvuga, viimati oli esimese kvartali majanduskasv samal tasemel 2007. aastal.  Samas on väga kiire kasvu taga osaliselt ajutised tegurid ning prognoosi põhjal aeglustub kasvutempo aasta teisel poolel.

. Tööstuse tootmismahtu mõjutas positiivselt tugevnev välisnõudlus, kuid ka majanduslangusega kohandumisel saavutatud Eesti konkurentsivõime kasv. Eesti ekspordi peamised sihtturud Põhjamaades – Soome ja Rootsi – on viimasel ajal kasvanud Euroopa keskmisest mõnevõrra kiiremini. See on soodustanud ka Eesti eksporti.

Globaalse investeerimisaktiivsuse tõus on suurendanud nõudlust investeerimiskaupade (nt masinad ja seadmed) järele. Eesti eksportöörid on suutnud kriisist taastudes turuosa võita. Osaliselt on see olnud tingitud siinsetest madalamatest tööjõukuludest, aga ka suutlikkusest toime tulla tootmise ümberkorraldamisega kiirelt muutuva välisnõudluse tingimustes.

2010. aasta lõpus taastuma hakanud investeerimisaktiivsus kasvas 2011. aasta esimeses kvartalis veelgi, mis annab märku suurenenud tootmisvõimsusest. Kodumajapidamiste tarbimine on kosunud tagasihoidlikumalt, peamiselt varem võetud laenude tagasimaksmise vajaduse ja jätkuvalt suure tööpuuduse tõttu. Liigne pessimism ja eurole üleminekuga seotud ettevaatlikkus on hakanud siiski taanduma.

Prognoositust kiirem majanduskasv 2011. aasta alguses oli eelkõige tingitud välisnõudluse kiiremast taastumisest, millest on võitnud väliskaubandusele avatud riigid. Ekspordi kasvu panustas aasta alguses veel ka küllaltki madal võrdlusbaas, mille mõju aasta teisel poolel taandub. Ekspordi kasvutempo aeglustub edaspidi ja see kajastub ka majanduskasvu numbrites.

Edaspidi saab järjest olulisemaks sisenõudluse taastumine, milles on võtmeroll tarbijatel ja investoritel. Välisteguritest on jätkuvalt olulised toorme- ja toiduhindade kõrge heitlikkusega seonduvad ohud.