Ikoonimaalid kui vaimne pärand läbi sajandite

Näituse "Eesti ikoonikunsti" eesmärk on tutvustada seni kogudes varjul olnud Eesti ikoonimaali kui vähe tuntud, ent olulist osa Eesti õigeusklike - venelaste, eestlaste ja setude - läbi sajandite ulatuvast vaimsest pärandist.

Muuseumi saalides eksponeeritud mälestised moodustavad visuaalse rea, mis toob vaatajani Eesti ikoonimaali arenguetapid, iseloomulikud jooned ning seotuse eri ajastute vaimsuse ja esteetikaga.

"Eesti ikooni mõiste ei pruugi tunduda mitte ainult vaieldav, vaid koguni võimatu, kuid sellest hoolimata püüab 16.-20. sajandi ikoonide väljapanek mõiste kasutamist põhjendada," üles näituse autor Nikolai Kormašov. "Erinevate koolkondade ja maneeride paljusus näitab ikoonikunsti rikkalikke võimalusi ühtses õigeusutraditsioonis. Läti, Leedu ja Eesti ikoonidel on omanäoline kujundikeel, mis sai alguse 17. sajandi setu ikoonidest ja arenes 20. sajandi Gavriil Frolovi koolkonna ikoonideni," seletas ta.

"Eesti ikoonikunst" on Kormašovi autorinäitus, kuid ta ei astu siin üles mitte kunstniku, vaid ikoonikunsti asjatundjana, kes on aastakümneid ikoone uurinud, restaureerinud ja kollektsioneerinud," ütles näituse kuraator Aleksandra Murre. "See töö on koondanud hulganisti materjali ikoonikunstist ja kujundanud kunstniku seisukohti."

Näitusel eksponeeritakse töid erakogudest, muuseumidest (Eesti kunstimuuseum, ajaloomuuseum, Hiiumaa muuseum, Pärnu muuseum, Võrumaa muuseum, Eestimaa Vene muuseum) ja õigeusu kirikutest.

Autor: ÄP