Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skandaalse tandemi uus äri

    Jürgen Järviku nimi ühestki kütuseäri ahelasse kuuluvast ettevõttest küll läbi ei jookse, kuid Äripäeva andmetel varjab end mitmes äris Marko Kalevi või advokaatide selja taga just tema. Järviku soov oma äritegevust varjata pole üllatav, kuna ta on kinnisvaraäris endast maha jätnud hulga maruvihaseid võlausaldajaid. Tema väidetav äripartner Marko Kalev on juhatuse liige kolmes kütusemüügi luba omavas ettevõttes. Nendest ühel, pisikest ja päevinäinud Loksa tanklat opereerival Reinoil OÜ-l lasub maksuvõlg ja esitamata on mitu tänavust käibedeklaratsiooni. Kalev pole siiani esitanud ka firma 2009. aasta aruannet.
    Reinoili maksuvõlg on 70 000 eurot. Kalev pani võla tekkimise firma eksomaniku ajal toimunud tehingute süüks, öeldes, et mõni ammune tehing polnud piisavalt korralikult dokumenteeritud.
    Sogane ettevõtete struktuur. Marko Kalev elavnes Reinoili probleemide suhtes kohe pärast Äripäeva huvi teema vastu. Eile teatas ta, et kavatseb veel samal päeval esitada maksuametile kiiresti puuduolevad käibedeklaratsioonid, kuigi need on esitamata juba mõni kuu. Ka hakkas ta kiirustama eksomanik Sepo Kurile maksuvõla pärast tsiviilnõude esitamisega ja soovis, et jõuaks sellega tegeleda enne loo ilmumist. Kui maksuotsus Reinoili vastu tehti 2010. aasta suvel, nagu Kalev ise väitis, ning maksuotsuse põhjustanud tehingud toimusid lausa 2008. aastal, on üllatav, et alles nüüd hakkas Kalevil probleemi lahendamisega kiire. Kuri ise ei soovinud maksuteemat kommenteerida, kuna pole enda sõnul maksuotsust näinud.
    Äripäev tegi kindlaks üle Eesti viis tanklakinnistut, mis kuuluvad Marko Kalevi ja tema pereliikmete kontrolli all olevatele firmadele. Kinnistuid omavad ettevõtted, mis kuuluvad Marko Kalevi abikaasale Svetlana Kalevile või emale Ülle Kalevile.
    Imelikud investeeringud. Millegipärast on Kalevid rajanud oma esmapilgul tagasihoidlikuna näiva kütuseäri tervele hulgale juriidilistele kehadele, mille vahel on vara ja omandisuhteid korduvalt liigutatud. Samuti on ostetud aastaid seisnud bensiinijaamu, mis asuvad maapiirkondades, kus kütuse tarbijaid jääb pigem aastatega vähemaks. Kalevi juhtimisel toimetab avalikult kaks toimivat kütusetanklat, kuid kütuseäri ahelaga on mõne aasta jooksul seotud olnud kümmekond sama seltskonna ettevõtet.
    "Finantseerijad on erinevad, sellest erinevad ettevõtted," põhjendab Marko Kalev. Äripäevale on aga vihjatud, et firmade arvukuse põhjuseks võib olla trikitamine käibemaksuga.
    Järg firmade omanike üle hakkab Kalevil endalgi käest kaduma. Reinoilist rääkides ütles ta esmalt, et selle emafirma E Kütus OÜ omanik ei ole Ülle Kalev. Äripäeva suunamisel ise äriregistrisse vaadates ja sealt Ülle Kalevi nime leides ei julenud ta enam kindlalt väita, kes on omanik. Kalev märkis, et praegune E Kütuse omanik peaks olema Nunne Kinnisvara, mis äriregistri andmetel kuulub aga samuti Ülle Kalevile.
    Tankistfirma jälgedes. Skandaalse tandemi tegemised kütuseäris sattusid Äripäeva huvi alla kaks kuud tagasi, kui üks tankistfirma pakkus alla turuhinna müügiks kütust, mida hoiustati Soldina terminalis. Terminali rentiv ettevõte kuulub advokaadibüroole Arvisto & Koch, mis omakorda Äripäeva andmetel esindab Järviku ja Kalevi ärihuve. Näiteks on ka advokaat Paavo Koch olnud Järviku kaitsja kohtus.
    Koch keeldus ütlemast, keda ta kütuseäris esindab. Järvik teatas, et ei soovi oma äriprojekte meedias kajastada. Marko Kalev eitas ärihuve Soldina terminalis. Soldina terminali omanik ja väljarentija on Veljo Kuuse juhitav Brave Capital. Kuusk kommenteeris lepingupartneri peidus omanikke, et pole tema asi toppida oma nina sellesse, kuidas keegi äri ajab. Küsimusele, kas Kuusk on kuulnud, et terminali rendib temalt advokaadibüroo varjus Jürgen Järvik, vastas ta, et on sellist infot tõesti kuulnud, kuid pole kindel, kas see vastab tõele.
    "Seda ma võin öelda, et kõik muutuvad Jürgen Järvikust rääkides napisõnaliseks, nii et mina ei tea, mis äri ta ajab," märkis Kuusk.
    Järviku ja Kalevi toimetamine kütusevaldkonnas tekitab küsimuse, miks on nad asunud investeerima tiheda konkurentsiga kütuseturule ja valinud just sellised ostuobjektid? Kas sedasi on võimalik kasumlik aus äri püsti panna või on taristu üles ehitatud järjekordseteks skeemideks?
    Tandem katsetas ka kiirlaenuäri. Hoiatavalt mõjub Järviku ja Kalevi senine äritegevus. Suure pauguga lõhkenud ja võlad maha jätnud Q Vara kinnisvaraäri looja Järvik on olnud kohtu all kinnisvarafirmast Revalhaus kinnistu kantimise ja ametiseisundi kuritarvitamise süüdistusega.
    Järvikuga samas kohtuasjas sai süüdistuse toonane EBSi tudeng Marko Kalev, kes väidetavalt aitas kaasa fiktiivse dokumendi koostamisele. Nii Järvik kui ka Kalev pääsesid kriminaalmenetlusest oportuniteediga. Mõlema tegude toimepanek sai kinnitatud, kuid ei kantud karistusregistrisse.
    Järvik on mitmes äris paigutanud Carmen Kassi raha, näiteks omatakse firmat Novaator Invest, mille kaudu on viimati kätt proovitud kiirlaenuäris.
    Kalev pälvis avalikkuse tähelepanu viimati kiirlaenufirma Reval Credit juhiks ilmudes. Juba siis vihjati Äripäevale, et ka Reval Crediti taga olid tegelikult supermodell Carmen Kass ja Jürgen Järvik, kuigi ametlikult näidati omanikuna esmalt Marko Kalevi advokaati ja seejärel ema. Nüüdseks on Reval Credit pankrotis ja kannab Kalevi ajal pandud nime Q Ratsanikud PP, millega Äripäeva andmetel taheti öelda "kurat, sa n*kud, Peeter Piho". Piho on Swedbanki fondijuht, kes juhtis ka skandaalset Private Debt Fondi, mis omas raskustes Reval Crediti võlakirju. Väidetavalt süüdistas tandem kiirlaenuäri hukus just Piho.
    Firma rendib ja opereerib Soldina kütuseterminali, mis pakub kütuse aktsiisi- ja kommertslao teenust. Firma kuulub advokaadibüroole Arvisto & Koch, kuid tegelikud ärihuvid on ettevõttes Äripäeva andmetel Jürgen Järvikul ja Marko Kalevil. Järvik ei kommenteeri enda seost terminaliga, Kalev eitab ärihuvi Soldinas. Terminal kuulub Veljo Kuuse juhitavale firmale, mis ostis terminali 2010. a mais enampakkumiselt alghinnaga 18 miljonit krooni.
    Kinnistu kuulub SSDD Assets 1 OÜ-le, mille omanik on Marko Kalevi abikaasa Svetlana. Kinnistule on maksuameti kasuks seatud keelumärge. SSDD Assets 1 maksuvõlg on üle 33 000 euro. Kinnistu on kütuse hoiustamise kohaks märkinud Black Land 1 OÜ, mille juht on Marko Kalev ja omanik tema ema Ülle Kalev. Kinnistu oli 2008. a septembris müügis 1,5 mln krooniga. Oktoobris sai omanikuks SSDD Varahaldus, hiljem SSDD Assets 1.
    Tankla kinnistu kuulub SSDD Assets 1 OÜ-le. Kinnistule on maksuameti kasuks seatud kinnisasja käsutamise keelumärge. Pajusi valla ühe ettevõtja sõnul võib tegemist olla töökorras tanklaga, mis võib siiski vajada kaasajastamist, kuna aastaid pole seal kütust müüdud. Samas olevat tankla rüüstamata ja korralik. Kinnistule on seatud hüpoteek 3,3 miljonit krooni Marko Kalevi juhitava Nunne Kinnisvara kasuks.
    Tanklat opereerib Reinoil OÜ, millel on maksuvõlg ja esitamata kolm käibedeklaratsiooni. Firma registreeriti kütusemüüjaks viimati 2010. a septembris.
    Reinoili juht on Marko Kalev ja omanik äriregistri järgi Ülle Kalev. Enne Reinoili kütusemüüjaks saamist täitis sama rolli Reinoil Kaubandus OÜ, mille taga olid samuti Kalevid. Praeguseks on Reinoil Kaubanduse omanik lätlane.
    Tankla kinnistu kuulub Kalevite firmale Pakavi Partners OÜ.
    Tankla kinnistu kuulub OÜ-le Black Land, mille juhatuse liige on taas Marko Kalev ja omanik Ülle Kalev. Firmal on kütuse müümise registreering majandusetegevuse registris ja tegevuskohaks on märgitud sama tankla.
    Kinnistule on seatud hüpoteek 3,3 miljonit krooni Nunne Kinnisvara OÜ kasuks, mis kuulub Ülle Kalevile ja mille juhatuses on Marko Kalev. Tegu on endise kinnisvarafirmaga, mis praegu tegeleb äriregistri andmetel hoopis laenuandmisega. Kinnistu osteti 2009. aasta lõpus NB Oil Group OÜ pankrotipesast, kusjuures pankrotihaldur oli üritanud vara müüa juba 2006. aastast, vahepeal hinda mitu korda langetades.
    Kinnistu osteti koos Põlva tanklaga NB Oil Groupi pankrotipesast. Kambja valla ühe ametniku sõnul pole tanklas aktiivset tegevust toimunud juba ligi 10 aastat. Kinnistu omanik on OÜ Black Land. Sarnaselt Põlva tanklaga koormab kinnistut 3,3 miljoni krooni suurune hüpoteek Nunne Kinnisvara kasuks. Vanade tanklate ostu põhjuseks võib olla käibemaksuga trikitamise soov.
    Räämas küla, inimesed askeldamas aiamaal või päevinäinud autot putitamas, lagunenud korter- ja eramajad ning külapood, mis keset nädalat suletud. Raske oleks leida põhjust, miks võiks Narva külje all asuv Soldina millegagi silma paista, kui keset trööstitut külakest ei kõrguks mitme lukuga suletud raudtara, mille taga hiiglaslikud kütusemahutid, osa neist uued ja helerohelised, osa vanad ja roostes. Terminali väravasse keerab külast mööduvast raudteest eraldi haru.
    Kütusebaasi kõrval elav rahvas ei oska terminali kohta käivate küsimuste peale suurt midagi kosta - pigem üritatakse muud juttu teha. Igatahes pole naabritel enda sõnul aimugi, mis terminalis toimub ja kes on selle peremehed. Pärast Soldinast lahkumist, kui tuleb juttu terminali opereeriva Soldina Õlibaas OÜ juhi Aivar Bärgiga, selgub kohalike napisõnalisuse üks põhjus - tegemist on kindla strateegiaga, et info terminali kohta ei tohi liikuda, sest nii olevat kõigil turvalisem.
    Värav jääb suletuks. Äripäevaga samal ajal Soldinas viibinud Bärg ei soostunud meid terminali laskma ega ka ise värava taha tulema. Hiljem ütles ta telefonitsi, et terminali saatus seisab noateral - tegemist on kauges Eestimaa nurgas asuva hoiukohaga ja negatiivne tähelepanu mõne patustanud kliendi või omanike suhtes teeks kütusebaasile vaid kahju. "Oleme ikka kõige kaugem nurk ja väga raske on leida kliente. Ma olen rääkinud meie eelmiste tarnijatega, näiteks Mažeikiu Nafta Trading House'iga, aga vahetult pärast seda üht artiklit (märtsis Äripäevas ilmunud artikkel tankistfirmast, mis müüs Soldinas hoiul olnud kütust kõvasti alla turuhinna - toim) olid kõik väga ehmunud ega tahtnud Soldinast midagi kuulda," ütleb Bärg. Ta loodab siiski, et suve keskpaigaks on asi rahunenud ja nad võetakse uuesti jutule.
    Pärast eelmiste omanike käe all tekkinud raskusi oli Soldina terminal pikalt müügis ning alles aasta tagasi ostis selle Veljo Kuuse juhitav ja Skandinaavia investorite rahastatav Brave Capital. Kuusk on varem kuulsust ja vaenlasi kogunud tema suuromanduses olnud Kobe Investmentsi ja Peterburi Ärikvartali põhjalaskmisega, kui ta jättis partnerid tühjade pihkudega. Kuuse uus tulemine on aga võimas, ta lubab Eesti kinnisvarasse ja ettevõtlusse investeerida sadakond miljonit eurot Skandinaavia investorite raha.
    Soodne hind. Soldina terminali ostmine võib Kuusele ja tema partneritele osutuda täistabamuseks, kuna terminali uuendamisse ja laiendamisse investeerisid eksomanikud umbes 6 miljonit eurot SEBst laenatud raha, Kuusk pistis terminali varem korduvalt läbikukkunud enampakkumiselt lõpuks oma partnerite portfelli vaid 1,1 miljoni euro eest.
    "Isegi kui vanametalliks lükkaksime, peaksime oma raha kätte saama," ütles Kuusk ostuhinna kohta. Terminali rentnike kohta ütleb Kuusk, et nende ümber tekkima hakanud kära on häiriv ja kui rentnikud tegelevad mittesihipärase tegevusega, on ta valmis rendilepingu lõpetama.
    Kuusele soodne terminaliost pahandab tõenäoliselt seal läbikukkunud eksomanikke. "Meie suhted on päris keerulised," tunnistab Bärgki, kes juhtis terminali ka eelmiste omanike ajal. "Eks nad lootsid võib-olla kuidagimoodi osaleda oksjonil ja on kindlasti solvunud ka praeguste omanike peale, et nad ikkagi baasi ära ostsid," räägib Bärg. Eelmiste omanike ebaõnnestumise põhjusteks peab Bärg pronksiöö sündmusi, üleinvesteerimist ja mahtude ülehindamist.
    Kireva minevikuga endised omanikud. Soldina terminali eksomanike minevik on kirev. Alguses hoidsid nad oma osalust mõne aasta peidus advokaadibüroo Laus & Partnerid nimel, 2006. aasta lõpus ilmus aga äriregistrisse omanikuna AS DRF Kaubandus ning hiljem selle tütarfirma. Ettevõtete omanik oli 2008. aasta oktoobrini Margus Kukk, kes mullu sattus kriminaaluurimise alla GT Oil Estonia juhtimisel pankrotiavalduse esitamisega venitamise ning raamatupidamise stiihia tõttu.
    Kuke ajal oli GT Oil lühikest aega ka kodumaise tanklaketi Olerex omanike seas. Veidi enne seda, kui Soldina terminal lõpuks enampakkumisel maha müüdi, ilmus DRF Kaubanduse omanikuks kuritegeliku minevikuga Janek Paklinski, keda karistati 1990ndatel korduvalt kriminaalkorras kelmuste eest. Paklinski on ka GT Oilis Kuke asemele omanikeringi ilmunud.
    Erinevate omanike ajal terminali juhtinud Bärg ei anna veel alla ja loodab äri käima saada. "Alternatiiv oleks kõik pikali lükata, aga see ei ole lahendus. Üritaks ikka eduka ettevõtte luua ja konkurentsi pakkuda," ütleb ta. Kuna Tallinna kütuseterminalid on ülekoormatud, võiks Bärgi sõnul Lõuna-Eestisse kütust viia just Soldinast. "Pealegi, me oleme kõige odavam terminal," kiidab ta.
    Kuigi Äripäevale on kahest allikast kinnitatud, et Marko Kalev omab koos Jürgen Järvikuga ärihuve Soldina terminali rentivas ettevõttes ja on sinna investeerinud, eitab Kalev igasugust seost ja ähvardab Äripäeva kohtuga.
    Katked kahest telefonivestlusest Marko Kaleviga:
    Kirjutan artiklit Soldina Õlibaasist. Nii, mis asi see on?
    See on Ida-Virumaal Soldina kütuseterminali rentiv ettevõte. Minu andmetel olete Teie selle üks omanikest. Tõsi, varjatult, sest äriregistri andmetel on omanik advokaadibüroo. No väga hea, et mul on mingisugune omandus, millest ma midagi ei tea.
    /…/
    Kas Te sellest terminalist kuulete sel juhul esimest korda?
    Mis selle ettevõtte nimi oli? Soldina Õlibaas OÜ. Ma arvan, et ma võib-olla kuskil olen näinud või kuulnud. Aga ma ei saa nagu "ei" ega "jah" öelda.
    Ja ettevõtte kohta Te kommentaare ei anna, kuna ütlete, et pole selle tegevusega seotud? Sama hästi võib helistada mulle Eesti Päevalehe ajakirjanik ja küsida, et väidetavalt oman ma Bonnieri börsifirma aktsiaid ja kas ma annaksin Äripäeva kohta kommentaare. Kuidas ma saan anda? Või et mulle kuulub üks Tallinki aktsia ja ma annan Tallinki kohta kommentaare. Juriidilises plaanis… Ettevõtte kohta saavad kommentaare anda juhatuse liikmed. Osanikud ei saa kunagi anda kommentaare. Kas ma olen osanik või ei ole, ma ei saa nagu anda seda.
    Ettevõtte omanikud Teie arvates ei saa kommenteerida? Tallinki aktsionärina…
    Ma arvan, et Tallinki näide pole võrreldav minu küsimusega. Kui Te võtate äriseadustiku lahti. Hakkame siis utreerima, et kui ma oleksin (Soldina Õlibaasi omanik - toim)… Siis ei saa ju niimoodi isegi kirjutada, sest juhatusel on ärisaladuse hoidmise kohustus. Kodanikele ei räägita kõiki asju.
    Ma ei oska öelda, kes Teie need usaldusväärsed allikad on, aga ma pean kahetsusega ette ära ütlema, et tõenäoliselt meil kisub siis jälle tüliks kergelt nihukse koha pealt.
    Vastake "jah" või "ei": kas Teil on Soldina Õlibaasis ärihuvid? Minul ei ole seal osalust, minul ei ole seal mitte midagi.
    Ma saan aru, et Te räägite praegu ametlikust osalusest, mis on advokaadibüroo nimel. Aga ma küsin, kas Teil on ärihuvid selles ettevõttes, kas advokaadibüroo esindab Teid muu hulgas? Ei esinda mind. Mul ei ole advokaadibürooga esinduslepingut. Selles suhtes, et Te võite sinna kirjutada ükskõik mida tahate, aga ma ütlen, minu teada advokatuuri seadus muutus kas eelmisel või sel aastal ja kliendilepingud registreeritakse advokatuuris ära. Kui Te tahate nihukesi asju kirjutada, siis why not, lõpptulemusena avatakse vajadusel ka advokatuuri lepingute registrid ja kõik asjad.
    Samas Te ei kinnita ega lükka ümber, kuigi Teil oleks lihtne kogu info ümber lükata. Ma ütlesin Teile "ei" ju selge sõnaga ära. Teile see ei meeldinud ja tahtsite vormida järgmisi küsimusi. Nende peale ma ütlen, et minu pärast Te võite midagi kirjutada, järelikult on see lihtne koht, kust ma võin saada raha. Kaevata teid lihtsalt kohtusse ja me lähme käime selle kohtutee ära. Kui ma ütlen, et mul ei ole lepingut, siis mul ei ole lepingut.
    Teil ei ole seal mitte mingisugust ärihuvi? Te ütlete, et seal on advokaadibüroo taga. Kui Te nii ütlete, siis tõenäoliselt peab olema minul advokaadibürooga leping. Minul ei ole advokaadibürooga lepingut.
    Võimalik on ka see, et advokaadibüroo esindab kedagi teist, kellega Teil omakorda on leping. Mind huvitab aga sisuline vastus, mitte vormiline. Kas Teil on mingisugune ärihuvi seoses selle ettevõttega? Ei ole.
    /…/
    Ma soovin küsida veel seda, kas Jürgen Järvik omab osalust Soldina Õlibaasis? Vot, ma pole kahjuks abielus Jürgen Järvikuga, nii et seda peate temalt endalt küsima.
    /…/
    Aga Teil Jürgen Järvikuga seoses selle Soldina Õlibaasiga ei ole mingit ärilist… ütleme siis äripartnerlust? Oodake, ma vaatan ühte asja korraks arvutist (järgneb kümmekond sekundit vaikust). Põhimõtteliselt võite mu jutu kokku võtta nii: intelligentsed inimesed räägivad ideedest, keskmised inimesed räägivad asjadest ja väikesed inimesed räägivad teistest inimestest (naerab).
    /…/
    Te olete Jürgen Järviku äripartner olnud ja minu andmetel olete ikkagi seotud ka Soldina Õlibaasiga oma ärihuvidega. Kas läbi Jürgen Järviku või läbi veel kolmandate isikute, on juba vormiline küsimus. Ütleme nii, et võib-olla saate Tuglase novellivõistlusel auhinnalise koha selle jutu eest.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Cathie Woodi populaarsed ARK fondid vajuvad kiiresti: investorid lahkuvad miljardite dollaritega
2024. aasta esimestel kuudel nägi ARK 2,2 miljardi dollari suurust netoväljavoolu. Cathie Woodi juhitud fondi koguvarad on langenud kiiresti 11,1 miljardi dollarini, mis on vaid vari endisest hiilgusest.
2024. aasta esimestel kuudel nägi ARK 2,2 miljardi dollari suurust netoväljavoolu. Cathie Woodi juhitud fondi koguvarad on langenud kiiresti 11,1 miljardi dollarini, mis on vaid vari endisest hiilgusest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Rahandusministeerium plaanib suurendada lähetuste päevaraha
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Maailmas pole sõjale veel nõnda palju kulutatud
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.