Logistika tungib sõjandusest ja ettevõtlusest uutesse valdkondadesse

Ain Tulvi

PROLOGi juhatuse liige

Logistikat on harjutud seostama sõjanduse või ettevõtlusega, aga see on saanud üha populaarsemaks ka mujal ja nii on tekkinud eeldus sotsiaallogistika väljakujunemiseks.

Uus mõiste jõuab nii logistikute kui ka ülejäänud ühiskonnaliikmete teadvusesse väga vaevaliselt. Logistika eri valdkondi iseloomustavad põhijooned rajanevad nende otstarbel ja valdkonna peamisel prioriteedil.

Kui militaarlogistikas tegutseb logistikaorganisatsioon lahinguväljal võitleva sõduri varustamiseks kõige vajalikuga, siis ärilogistika taotleb ettevõttele ja selle partneritele kasumitootmist. Sotsiaallogistika teenib aga hoopiski humanitaarse sisuga eesmärke.

Militaarlogistika prioriteet on võitlevate allüksuste ohutuse ja sõjaliste operatsioonide edu tagamine. Sotsiaallogistika on mitmeharulisem valdkond, mille ülesanne on eelkõige tsiviilelanikkonna elukvaliteedi ja ohutuse kindlustamine nii tavaolukorras kui ka relvastatud konfliktide puhkemise või looduskatastroofide korral. Sotsiaallogistika peamine eesmärk on suurte inimhulkade või üksikindiviidide ellujäämise ja neile elementaarsete elutingimuste tagamine.

Massiüritused sõltuvad logistikast. Sotsiaalsfääris osutatakse logistikateenuseid kriisijuhtimise käigus humanitaarabi ja avaliku meditsiiniabi (kiirabi) andmisega ning korra ja planeeritud tegevuste sujuvuse tagamisega massiürituste ajal. Nii on viimastel aastatel hakatud rääkima näiteks spordi- ja kultuuriürituste ning valimiste korraldamise logistikast.

Professionaalselt korraldatud ettevõtmistes ja avalikel üritustel jäävad logistikategevused nähtamatu komponendina tagaplaanile - neile ei pöörata erilist tähelepanu, avalikkus keskendub üritusele endale. Kui aga ettevõtmine peaks mingilgi määral ebaõnnestuma, otsitakse vigu kohe selle korraldamise logistikast.

Jõustruktuurid peamised sotsiaallogistika pakkujad. Päästeüksused liigitatakse tavapäraselt koos politsei ja piirivalvega jõustruktuuride alla. Need institutsioonid toimetavad tavapäraselt ametkondlikult kehtestatud reeglite ja instruktsioonide järgi. Kuna nende tegevus on üldjuhul suunatud sotsiaallogistika ülesannete lahendamisele, siis on jõustruktuuride logistikal arvestatav ühisosa sotsiaallogistikaga, eriti aga selle haru humanitaarlogistikaga.

Piirivalve tegevusvaldkonda kuuluvad merepääste ja keskkonnareostuse likvideerimine veekogudel, politsei ülesanne on liiklusohutuse ja avaliku korra tagamine iga päev ja massiürituste või -rahutuste ajal.

Suured looduskatastroofid toimuvad ootamatult. Abi vajatakse kohe ja see esitab tarneahelate juhtimisele humanitaarlogistikas suuri väljakutseid. Logistika roll abitoimingutes on väga suur. Humanitaarlogistika kogukulu puhul on logistikakulu osakaal kuni 80%.

Humanitaarlogistika on erinevate loodus- ja muude katastroofidega seotud logistikatoimingute üldine käsitlus. Selle all mõeldakse nii katastroofijärgset hädaabi andmist kui ka hätta sattunud maa logistilist toetamist katastroofijälgede likvideerimisel.

Eesmärk on luua katastroofipiirkonnas olukord, kus inimestel on võimalik abisaadetiste ja -teenuste najal ellu jääda ja hakkama saada.

Autor: Ain Tulvi