Milline on Eesti logistikaäri 3-5 aasta pärast?

Arvan, et vaadates tulevikku, on Eesti ettevõtjatel kindlasti potentsiaali liikuda logistikaärile seni iseloomulikult läbiveokeskselt äriideelt edasi nutikasse jaotuskeskuse ärisse. Selle pealt saab teenida priskemat eksporditulu.

Lisaks jaotuskeskuste põhifunktsioonile (distributsioonile) tähendaks see ka kaupade sildistamist, kokkumonteerimist, puhastamist, komplekteerimist jms. See tähendab omakorda, et tekiks head eeldused laiendada Eestis ekspordisuunalist tootmist. See on tähtis, sest just tuleviku eksporditulud on see mootor, mis Eesti majanduse ummikust välja saab vedada.

Prognoositakse, et maailmamajanduse maht on aastaks 2025 võrreldes praegusega kahekordistunud ning rahvusvaheliste kaubavedude maht kasvab võrreldes praegusega 2020. aastaks poole võrra. Selle veduriteks on Aasia riikide, USA ja Venemaa tarbimise kasv. Ilmselt on logistikaäri kasv järgnevatel aastakümnetel meie regioonis täiesti vältimatu.

Küsimus on vaid selles, kuivõrd Eesti ettevõtjad sellest osa saavad.

Lisaks on logistika näol tegemist täiesti perspektiivse tulevikusuunaga ka Eesti teenustemajandusse siirdumise kontekstis.

Näiteks knowledge intensive supply chain management'i teenused võiks olla üks tuleviku Eesti majanduse niššidest, mis formuleeruks peaasjalikult veonduse, laonduse, side ja infotehnoloogia baasil.

Kindlasti jätkub logistikateenuste sisseostu mahtude kasv nii transpordis kui ka laologistikas.

Teenuste sisseostmine annab firmadele võimaluse keskenduda põhitegevusele, nagu müük, turundus ja tootearendus, ning lisaks tõsta logistiliste tegevuste kuluefektiivsust.

3-5 aasta visioon ei erine tõenäoliselt palju praegusest olukorrast. Usun, et nii kliendid kui ka teenuseosutajad hakkavad rohkem tähelepanu pöörama jätkusuutlikule ja energiasäästlikule majandamisele.

DPD on üks paremini toimivaid ja kindlamaid maismaa kullervõrgustikke Eestis ja Euroopas. Jätkame panustamist nii siseriikliku kui ka rahvusvahelise kullerteenuse arengusse. DPD jaoks on oluline tasakaalustatud areng ning panustame jätkuvalt uutele innovaatilistele lahendustele. Peamiselt usume, et füüsiline kaubavedu ja ladustamine ei muutu palju, kuid suureneb oluliselt muude lisaväärtust loovate teenuste ja üldise teeninduse tähtsuse osakaal.

Kuna DPD on peamiselt keskendunud väikesaadetiste transpordile, siis oskan paremini prognoosida mahtude muutust just väikesaadetiste osas. Meie tegevus on otseselt seotud meie klientide ja majanduse üldise arenguga. Sellest tulenevalt soovime kasvada korrelatsioonis üldise ekspordi ja sisemaise tarbimisega. Viimased aastad on näidanud, et logistikasektor kasvab või kahaneb umbes kaks korda kiiremini võrreldes kogu majanduse kasvuga. Sellest tulenevalt võiks logistikasektoris mahud kasvada järgmisel kolmel aastal 8-10% aastas. Loodetavalt kasvavad rahvusvahelised mahud sealjuures mõnevõrra kiiremini.

Teema on väga ennustamise moodi, millega pole mõistlik ennast siduda. Siiski on mõned trendid, mis logistika valdkonnas silma torkavad.

Eesti ja lähialade jaotusturg on nii väike, et siin on mõttekas ladustada ainult igapäevaseid tarbekaupu. Harvem vajatavaid tooteid tuuakse otse Euroopa keskladudest, Eesti puhul põhiliselt Poolast. Seega on oluline kiire ühendus (info + veod) kesklao ja tarbijate vahel. Transiit on väga konkreetselt projektipõhine ja oleneb ainult lepetest partnerite vahel. Selleks et lepped saaks tekkida, peab olema mingi neile sobiv eelis teiste võimalike variantide ees. Tavaliselt on see eelis Eesti puhul kvaliteet ja tööviljakus (bürokraatia vähesus).

Mahtude puhul oleme aastaid jälginud, et Schenkeri mahud ja Eesti väliskaubanduse näitajad liiguvad sünkroonis. Seega, toetudes statistikale, oleneb veonduslogistikateenuste maht Eesti välismajanduslikust tegevusest.

Autor: ÄP