Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulevase edu võti - konservatiivne agressiivsus
Eesti ettevõtete järgneva 10-15 aasta tegevusplaane masu-eelsete plaanidega võrreldes on tunda ettevaatlikkust või koguni konservatiivsust. Masu tõi enamikule Eesti ettevõtjatele esimese kokkupuute ohtude hindamise ja nende ärahoidmiseks võimaluste otsimise ehk riskianalüüsiga. Kui püüda halvas head näha, oli majandusraskustest ja oodatust nigelamatest saavutustest vähemalt nii palju kasu, et nad õpetasid meid olema vähem riskialtid ja ettenägelikumad.
Siiani analüüsitakse, mida oleks saanud teha teisiti, et kogetud raskusi edaspidi vältida või saadud lööke pehmendada. Naiivne lootus, et järsule tõusule seekord langust ei järgne, on minevik. Järgnevate strateegiliste plaanide koostamisel ollakse oluliselt ettevaatlikumad, lisaks positiivsetele stsenaariumidele analüüsitakse ka võimalikke tagasilööke.
"Esimesed triibulised" õpetavad. Enne kriisi oli eesmärkide seadmisel ja neile vastavate tegevuste planeerimisel tavaks panna paika plaanide täitmiseks vajaminevad eeldused. Plaan katkes aga kohalt, kus oleks võinud rääkida sellest, mis oodatud kasvule takistuseks võiks saada, kuidas sellises olukorras toimida. Nüüd on saadud kogemuse varal hakatud hoolikalt mõtlema, mis võib valesti minna. Saadud "esimesed triibulised" on tõstnud ka ettevõtete teadlikkust nende endi eripäradest ja tugevustest.
Uute agressiivsete plaanide konservatiivsusele viitab eelkõige see, et investeeringud riskijuhtimise keskkonna parandamisse ja sisekontrolli arendamisse suurenevad. Näiteks on käibe kasvu prognoosidesse üha sagedamini lisatud klausel suurenevatest investeeringutest sisemisse müügiaruandlusesse või olemasoleva tehnoloogia töökindluse kasvu. Samuti on hakatud enam tähelepanu pöörama kulude vähendamisele või nende stabiilsena hoidmisele.
Liigne konservatiivsus. Mõni ettevõte on saavutanud ka liigse konservatiivsuse, üritades kõiki ohte ette näha. Liigne kartlikkus on aga sageli põhjustatud teadmatusest ja suutmatusest teha vahet, millised sündmused-stsenaariumid ületavad ettevõtte taluvuspiiri ja milline on nende esinemise tõenäosus. Investeerida tuleb nende riskide maandamisse, kus nende kahe näitaja koosmõju on kõige tugevam ja võimalik kahju suurim. Kõigi ohtude ärahoidmine ei ole ka maailma jõukaimate firmade võimuses. Seda olulisem on omada tunnetust, mis ikkagi ettevõtet agressiivsete plaanide täitumises kõige tõenäolisemalt ohustab.
Hea meel on tõdeda, et riskijuhtimine on pälvimas teenitud tähelepanu, tagasilöökide ilmnemisel võib üha rohkem ettevõtteid kergendust tunda, et oli takistust ette aimanud.
Autor: Merili Vares