Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Kontsert lõpetab hooaja
Eesti Kontsert on kutsunud oma hooaega lõpetama Läti riikliku sümfooniaorkestri, kelle esituses kuuleb Brahmsi, Beethoveni ja Dzenitise teoseid.
Kontserdi avalugu on noore läti helilooja Andris Dzenitise sümfooniline miniatuur "Prelüüd. Valgus", mida autor on kirjeldanud kui pilti päikesetõusust.
"Varane hommik, taevas täitub esimeste jõuliste valgusvihkude ja soojusega, eluenergiaga, mis muudab öö müstika päeva reaalsuseks," on ta selgituseks lausunud.
Ludwig van Beethoveni viiest klaverikontserdist on kavas kolmas (c-moll, op. 37), mis oli esiettekandel Beethoveni suurimal muusikaakadeemial Viinis 5. aprillil 1803. Kuigi loomisajalt kuulub kolmas klaverikontsert kokku esimese sümfooniaga, haakub see sisusügavuse ja stiiliküpsuse poolest pigem juba sümfooniaga "Eroica", olles esimene orkestriteos, milles Beethoven näitas oma hilisemate sümfooniate jõulist ja dramaatilist maneeri ning mis sai hiljem eeskujuks paljudele romantilistele kontsertidele.
Solist on Vestards Šimkus - vaieldamatult armastatuim läti artist, kelle kuulsus kodumaal on võrreldav popstaari omaga.
19. sajandi ühe olulisema sümfonisti Johannes Brahmsi loomingust on kavas sümfoonia nr 2 (D-duur, op. 73), mille helilooja komponeeris Austria Alpides Wörthi järve ääres suvitades.
Brahmsi elus oli see õnnelik aeg: ta oli saavutamas laia tunnustust, valitud Cambridge'i Ülikooli audoktoriks, saanud Londoni kuninglikult filharmoonialt kuldmedali, esimese sümfoonia loomisega seotud kõhklused ja vaevad olid seljataga. Oopus kõneleb autori hingelisest tasakaalust.
Teise sümfoonia lüüriline ilu, mis on inspireeritud Brahmsi ümbritsenud maalilisest loodusest, on teinud sellest teosest tema sümfooniate hulgas võib-olla et kõige armastatuma.
Teoseid kannab ette Läti riiklik sümfooniaorkester, mis alustas nagu ERSOgi raadioorkestrina. Oma praeguse nime sai orkester 1990. aasta septembris pärast Läti iseseisvuse taastamist. Orkester on elanud aktiivset kontserdielu, esinedes nii Lätis kui ka välismaal. Aastail 2001-2005 oli orkestri peadirigent Olari Elts.
Oma pika tegutsemisaja vältel on orkester teinud koostööd ka selliste väljapaistvate dirigentidega nagu Igor Stravinski, Valeri Gergijev, Kirill Kondrašin, Neeme Järvi, Kristjan Järvi, Paavo Järvi, Jorma Panula, Gintaras Rinkevicius, Andres Mustonen, Andris Nelsons jt.
Eestis toimuvaid kontserte juhatab Jaapanist pärit dirigent Nobuaki Nakata.
Autor: Kersti Inno