Glaskekis tehti enne pankrotti puhas vuuk

Praeguseks on haldurid tuvastanud, et osa Glaskeki tootmisseadmetest ja väiksematest tööriistadest on rändama läinud või lihtlabaselt varastatud. Varguste alusel on algatatud kriminaalmenetlus. Glaskeki pankrotihalduri Ene Ahase sõnul ei jäänud alles näiteks ühtki väiksemat tööriista. Akutrellid, saed ja muud vajalikud töövahendid - kuidas tehases ilma nendeta töötati?

Aga jah - kadunud on ka kuni kolmandik seadmetest. Kuhu täpselt, pole halduritel veel selge. Kuna tööd on suure menetluse juures olnud palju, hakatakse vara kadumisega tõsisemalt tegelema alles nüüd. Ahase sõnum ongi see, et parem oleks kõigil, kel firma vara kätte jäänud, see ise tagasi tuua.

Aga vabatahtlikult ei tooda. "Kuna vara on ühiku mõttes palju, siis ongi vara tagasinõudmise protsess aeganõudev. Lisaks asukoha kindlakstegemisele tuleb dokumendid välja otsida ja tõendada vara kuulumist Glaskekile," lisab Ahas.

Vara on ettevõttest kadunud kahel erineval moel. Esiteks: vara viidi lihtsalt minema ja puudub arusaam, kuhu ja kuidas. Teiseks: võimalusel vahetati uuem seade tehases vanema vastu välja.

Lisaks on vara erinevate tehingutega võõrandatud ja osaliselt ei tehtud tehinguid haldurite hinnangul turu tingimustel. Veel üks variant on see, et vara anti üle võlausaldajatele võlgade katteks. Hiljem põhjendati seda sellega, et muidu poleks saanud tootmist jätkata, kuna teenuste osutajad oleks teenuste osutamisest keeldunud.

Haldurid on vara pesasse ka tagasi saanud - näiteks Lätist, kuhu viidi Eestis tootmisest ülejäänud materjalid ja seadmed, mida tegevuses ei kasutatud. Puudujääk on aga endiselt suur, vara leidmine ja selle Glaskekile kuulumise tõestamine vaevaline. "Glaskeki endised töötajad ja juhtorgani liikmed ei oska ka haldureid kõigis küsimustes aidata, kuna väidetavalt ei mäleta enam sündmusi," lisab Ahas.

Suurim võlausaldaja Swedbank kinnitab pressiesindaja vahendusel, et Glaskekis toimusid vargused ja see sundis panka tellima tehase hoonetele valve. "Kahjuks on juba enne valve organiseerimist toime pandud varguseid, mille kohta on esitatud avaldused politseile," märgib pank.

Vara kadumise jutt tuleb üllatusena. Glaskeki endised juhid väidavad vastupidist. Glaskeki omanikeringi ja juhatusse kuulunud Indrek Pajuri peab seadmete kadumise juttu ajuvabaks. "See on niivõrd ajuvaba. Glaskeki seadmed olid koondunud kõik Tartusse. Pankrotihaldurid on selle vara oksjonitel maha müünud ning see on kattunud põhivara nimekirjaga," räägib ta.

Ettevõtte omanik ja nõukogu liige Vladimir Oberschneider sõnab, et pigem oli vara säilimine üllatav ka võlausaldajatele. "Mulle on hoopis Swedbanki struktuuridest väidetud, et üllatavalt alles on kõik," sõnab ta.

Mullu Glaskeki saneerimismenetlust nõustanud Urmas Tross kinnitab samuti, et mingist vara kadumisest ta midagi ei tea. "Saneerimise ajal niisuguseid probleeme ei olnud," ütleb ta.

Vara kadumine ei vasta tõele, räägib ka ettevõtte juhatuses olnud Gennadi Jõgi, kes Tartu tootmist kuni juuli lõpuni juhtis. Jõgi ei soovi tegelikult kommentaare anda ja keelitab enda nime artiklis üldse mitte mainima.

Ent temaga kohtumise asjaolud Tartus on sedavõrd ootamatud, et neid ei saa maha vaikida. Liiati - kui Jõgi enda kohta räägitakse hoopis teist juttu, mille kohaselt osa seadmeid kadus ka temaga seotud firmasse. Kahtlustatakse, et nii mõnedki seadmed on läinud endiste töötajate käsutusse ja neid kasutatakse uute firmade alt. Soovitatakse otsida näiteks Tartust Filosoofi tänavalt. Seal asub OÜ Aknaproff, mille asutavad Glaskeki endised töötajad päev pärast firma pankroti väljakuulutamist. "No see on juhus," ütleb asutamiskuupäeva kohta firma juhatuse liige Benno Keskpalu, endine Glaskeki tootmisjuht.

Äriregistri järgi Aknaprofi ja Jõgi seos puudub. Küll aga kuulub 50% tema abikaasale Taive Nõule. Keskpalu on nõus tehast näitama. Meile üllatusena osaleb Aknaprofis toimunud kohtumisel ka Gennadi Jõgi. Küsimuste esitamisest suurt midagi välja ei tule, kuna enamik kohtumise ajast kulub Jõgi veenmisele selles, et ka tema meile Keskpalu kõrval intervjuu annaks. Ta ei soovi seda teha ja ütleb, et ei ole Aknaprofiga seotud kuidagi teisiti kui palgatöötajana.

Seadmed müüs SEB. Aknaprofi kasutuses olevate seadmete kohta ütleb Keskpalu, et osa pärineb tõesti Glaskekist. "SEB müüs. Need, mis olid nende omad, mis olid panga liisingus. Teie enda lehest võtsin selle kuulutuse veel," annab ta selgituse osa seadmete päritolu kohta.

Keskpalu kinnitab, et Glaskekist niisama ei ole ta midagi toonud. "Ma olen ise muretsenud. Baltimaades on aknatootmine kokku kukkunud. Praegu on seadmeid väga palju saada ja soodsalt," sõnab ta ja lisab, et nende ja Glaskeki tootmist ei maksa võrrelda - Aknaproff on väike firma ja kasutatavad seadmed on väikesed. Investeeringud on tehtud omavahenditest.

Mingitest vargustest Glaskekist ei tea Keskpalu ega Jõgi midagi. Minnalaskmismeeleolu Glaskekis firma viimastel elukuudel nende sõnul ei olnud, kõik tegid tööd edasi.

Nii Glaskeki saneerimist nõustanud Urmas Tross kui ka endised juhatuse liikmed Indrek Pajuri ja Gennadi Jõgi räägivad sama - Swedbanki otsus mullu mai lõpus firma arvelduskrediit sulgeda andis ettevõttele surmahoobi.

"Firma ei olnud maksejõuetu enne, kui pank kraanid kinni keeras," ütleb Pajuri. Tema sõnul oli tol hetkel kõigi kreeditoridega läbi räägitud, saneerimiskava koostatud, kohus kava kinnitanud ja andnud pikenduse selle täiendamiseks ning siis hakkas pank survestama.

Ka saneerimisnõustajana tegutsenud Tross meenutab, et päevapealt pandi tootmiseks vajalik arvelduskrediit kinni, blokeeriti arved ja nõuti kogu 300 miljoni krooni suuruse (19,2 miljonit eurot) võla tasumist.

Jõgi soovitab Glaskeki lõpust kirjutades pöörduda otsejoones Tallinna Liivalaia tänava majja ehk Swedbanki peakontorisse.

Swedbank ütleb pressiesindaja vahendusel, et pangal ei olnud võimalik saneerimist toetada, sest ettevõte oli maksejõuetu juba enne saneerimismenetluse algust. Saneerimise ajal makseraskused süvenesid. Pärast seda, kui Swedbank oli 2010. a mais aru saanud, et Glaskek on püsivalt maksejõuetu, ütles pank krediidilepingud tõepoolest üles. Vastupidine käitumine oleks olnud panga huvide kahjustamine, märgib pressiesindaja.

Mullu augusti lõpus toimus ASi Glaskek võlausaldajate üldkoosolek. Rahvast oli seal kohal väga palju. Pelgalt firmale ettemaksu teinud, ent akendest ilma jäänud kliente on kokku 256. Samal koosolekul on Glaskeki esindajana võlgnikuvannet andmas juhatuse liige Meelis Põlda. Enne koosoleku algust räägib Põlda Äripäeva ajakirjanikule investorist, kes Glaskeki vastu huvi tunneb. Ta ütleb, et läbirääkimised investoriga käivad.

Põlda on tolleks hetkeks Glaskeki juhatusse jäänud üksinda. Teised, Indrek Pajuri ja Gennadi Jõgi, lahkuvad juhatusest juuni lõpus. Põlda aga vastutab ettevõtte finantspoole korraldamise eest. Ja just tema jääb viimase hetkeni vastutavale juhatuse liikme kohale ametlikult tiksuma. Just tema peaks kogu Glaskeki vara säilimisel keerulises olukorras silma peal hoidma. Ent Põlda käitumine täiskäigul allavoolu sõitvas firmas on viimastel kuudel enne pankrotti sootuks kummaline.

2010. aasta alguses määrab Põlda endale preemiat 1,375 miljonit krooni (88 000 eurot). Selgusetuks jääb, milliste tulemuste pealt - Glaskeki 2009. aasta kahjumiks kujuneb 115,4 miljonit krooni (7,4 miljonit eurot). Siiski, nõukogu seda lisatasu ei kinnita ja preemiat välja ei maksta.

Märtsis 2010 algab Glaskeki saneerimine. Teistele juhatuse ja nõukogu liikmetele makstavaid tasusid vähendatakse, aga Põldat see ei puuduta. Tema palganumber on ikka 55 000 krooni kuus, nagu aasta varemgi. Kui saab, võtab ta rohkem. Näiteks 2010. aasta mais 95 000 krooni, juulis 72 750 krooni. Samal ajal ei saa ettevõtte reatöötajad palka alates maist.

17. juunil on Swedbank otsustanud, et talle Glaskeki saneerimine enam ei sobi, ja esitab pankrotihoiatuse. Swedbank Liising on ettevõtet pankrotiga hoiatanud ka juba varem. Samuti on maksuhaldur teatanud, et ootab 4,3 miljoni kroonini (275 000 eurot) kasvanud maksuvõla tasumist.

18. juunil sõidab Põlda lennukiga Kuressaarde. Eelnevalt ostab ta Glaskeki krediitkaardiga uue sülearvuti, mille hind on 36 000 krooni. Lisaks sellele mälupulga ligi 2000 krooni eest. Järgneva nädala jooksul võtab ta krediitkaardiga Glaskeki kontolt välja 40 000 krooni, mida nimetab juhatuse liikme tasuks. Juuni lõpus ostab Kuressaarest printeri. Miks? Halduritele öeldud põhjenduse kohaselt selleks, et oli vaja printida.

1. juulil võtab kohus Swedbank Liisingu esitatud pankrotiavalduse menetlusse. Menetlust ei algatata enne seda, kui saneerimismenetlus on lõpetatud.

Juuli esimestel nädalatel võtab Põlda juhatuse liikme tasudena firma krediitkaardi abil välja veel 50 000 krooni. Lisaks ostab 6000 krooni eest firma arvel endale uue mobiiltelefoni, arvutile 1100 krooni maksva Bluetooth-hiire ja 470 krooni eest keeleõppe CD.

Juuli lõpus esitab Glaskek kohtule avalduse saneerimismenetluse lõpetamiseks ja pankrotiavalduse. Ettevõte saab ajutise halduri.

Augustis vormistab Põlda kassa väljamineku orderi, mille alusel kassasse jäänud raha kuulub väljamaksmisele juhatuse liikme tasuna. See summa on 37 785 krooni ja 68 senti. Kuna 68 senti välja maksta polnud kroonides võimalik, viitab see asjaolule, et order on tagantjärele tehtud, et kassa nulli saada ja puudujääk kõrvaldada. Raha väljamaksmine toimus ilmselt varem.

Põlda ei taha vara tagastada. Pankrotihaldurid küsivad hiljem Põlda käest ettevõtte krediitkaardiga soetatud asju tagasi. Põldale ei meenu esialgu, et tema käes ettevõtte vara oleks. Haldurid peavad talle dokumentaalselt tõestama, et ta need asjad ostnud on. Siis väidab Põlda, et tal juhtus veeavarii ning arvuti ja printer said kahjustada. Haldurid jäävad endale kindlaks ja paluvad kahju saanud tehnika ära tuua - Põlda toob tagasi arvuti, telefoni ja printeri. Veekahjustusi arvutil ja printeril ei täheldata.

Hiljem esitab Põlda pankrotimenetluses omalt poolt saamata jäänud töötasu nõude kogusummas 2,1 miljonit krooni. Selle sisse arvestab ta aasta alguses välja maksmata jäänud preemia summas 1,375 miljonit krooni.

Haldurid on teinud Glaskeki viimastele juhtidele Põldale, Pajurile ja Jõgile ettepaneku maksta tagasi ettevõttest 2010. aastal saadud tasud. Tagasimakseid ei ole tehtud. Põlda ja Jõgi on esitanud ka kirjalikud vastuväited, leides, et väljamaksed toimusid õiguspäraselt. Pankrotihaldurid nõuavad tasude tagastamist edasi kohtu kaudu.

Praegu töötab Põlda Nordea panga Hobujaama kontori juhina. Äripäeva küsimustele ta ei vasta. "Olen hetkel seotud teiste tööülesannetega ja eelmise töökohaga seotud asju enam kommenteerida ei saa. Info saamiseks pöörduge palun haldurite poole," saadab ta vastuseks palvele kohtuda või vähemalt telefon vastu võtta.

Täpsustavatele küsimustele teatab ta kommentaariks, et kõik on olnud seaduslik. "Kommentaariks saan öelda vaid seda, et kõik asjad on tagastatud, suurte numbrite osas on Teil valed andmed ja kõik tehtud tehingud olid seaduslikud," kinnitab Põlda.

Mõned akendest ilma jäänud Glaskeki kliendid helistavad nüüdki pankrotihalduritele ja uurivad oma raha kohta. Tavalised inimesed. Mõned nooremad, teised juba eakamad, pensionärid. Nende nõuded jäävad paarikümnest tuhandest kroonist allapoole. See on nende jaoks suur summa.

Glaskeki üks endistest omanikest Vladimir Oberschneider ei usu, et ettevõtte viimane juhatuse liige Meelis Põlda aknatootja raskuste ilmnemisel endale suuri preemiaid maksis.

Kas Teile on teada juhatuse liikme Meelis Põlda tehingud krediitkaardiga ja preemia maksmine? Preemia maksmise ja krediitkaartide kasutamisega ei ole ma kursis. Palju seda preemiat oli seal?

1,37 miljonit krooni. Sellist asja ei saa olla, absoluutne jama... 1,37 miljonit Põldale?! See summa on hästi sarnane sellele, mis omanikud maksid… mina maksin sellise summa Swedbanki laenuna. Panga üks tingimusi oli, et nad meid saneerimisega jutule võtavad, kui omanikud investeerivad lisakapitali neli miljonit krooni. See summa on hästi sarnane minu osaga.

Teie siis usaldate Meelis Põldat ning sellist jama ta ei korraldanud? Meelis on kirikuinimene, Meelis ei tee kunagi ühtegi valskust. See on välistatud.

Meil on krediitkaardi väljavõtted, kus ta on sularaha võtnud kümnetes tuhandetes kroonides, ostnud sülearvuti...? Ma arvan, et tema kaarti kasutas keegi teine. Ma ei saa seda kinnitada, aga Meelis see ei olnud. Meelis oli staabiohvitser ja tema ei olnud see mees, kes määras poliitikat. Tema oli täitja. Ma panen käe piiblile, Meelis Põlda ei tee mitte kunagi mitte midagi, mis on ebaseaduslik või halva maitsega. Tal on Hansapanga kool, ta on seal põletada saanud, ta on väga ettevaatlik ja väga aus mees.

Kas see info on Teile teada, et kahtlustatakse seadmete väljakantimist ning selle kohta on algatatud kriminaalasi? Sellest on aeg-ajalt räägitud, aga see ei ole võimalik, et seadmed on kadunud. Tartus anti kõik liisingule kompleksselt üle ja liising tegi inventuuri. Kolmandik on kadunud… Glaskekis oli kuus tehast ja kaks tehast kadunud… sellist asja ei ole. Mulle on öeldud, et esimest korda nähakse sellist pankrotti, kus kuni kruvide ja käsitööriistadeni on kõik töökohtadel paigas.

Miks Glaskek pankrotti läks? Esimene põhjus oli üleinvesteerimine ja teine põhjus oli turu langus. Kui tegime strateegilist plaani, siis planeerisime turu languseks 30 protsenti. Aga see langes 70 protsenti. Kolmandaks, me ei jõudnud enam tegeleda uute turgudega. Pakkusime, et loobume Glaskek Tallinnast ja Glaskek Narvast või anname rendile ning kontsentreerime tootmise Tartusse ja Riiga. Pank ei tulnud sellega kaasa.

Kas pank ei näinud enam ettevõtte päästmiseks varianti või olid suhted halvaks läinud? Ei, suhted olid päris head, aga me olime lõpus riskianalüütikute käes. Paberid saadeti Rootsi ja sealt tuli selline vastus.

Aga need asjad, kriminaalasi ja Põlda…? Põlda võtame päevakorrast maha, sellist asja lihtsalt ei saa olla. Kuulge, miljon preemiaks Glaskekis… kõige suuremad preemiad on olnud 50 000 ja 70 000 krooni. See ei ole isegi eksitus, see on vale. Need väited, et Glaskek on laiali tassitud... mulle on hoopis Swedbanki struktuuridest väidetud, et üllatavalt alles on kõik olnud.

Ma ei ole kuulnud ühestki kriminaalasjast. Liising on oma raha seadmete müügist saanud, pankrotihaldurid on varad kätte saanud. Ma olen tihedalt koostööd teinud (Glaskeki pankrotihalduritega - toim).

Jutt, et kolmandik seadmetest on kadunud - see on niivõrd ajuvaba. Glaskeki seadmed olid koondunud kõik Tartusse. Pankrotihaldurid on selle vara oksjonitel maha müünud ning see on kattunud põhivara nimekirjaga.

Firma ei olnud maksejõuetu, enne kui Swedbank kraanid kinni keeras.

Sel ajal, kui Swedbanki surve tõttu selle ettevõtte kinni panime, mingisuguseid juhatuse liikme lisatasusid või preemiaid ei makstud.

Olukord oli ju nii survestatud, sealsamas kõrval istus pankrotihaldur Urmas Tross ja igapäevaselt tegelesime sellega, et ettevõtet elus hoida. Omanikud panid märtsis ise panga soovil ja survel neli miljonit krooni sisse.

Ma ei oska (Meelis Põlda - toim) krediitkaardi asja kommenteerida. Seda võiks pangalt küsida. Nemad panid kõik krediidid kinni 29. mai seisuga, kui nad teatasid, et nad midagi ei pikenda. Kuidas siis juhatuse liikme krediitkaart sai töötada?