Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vitsur: pangandust ei saa kaugelt juhtida
Pangandus on siiski majanduse üks osa ja see peaks olema riigiga tihedamas kontaktis kui kaugjuhtimise teel, leiab majandusteadlane Heido Vitsur.
Tänases Äripäevas avaldatud kolumnis leiab endine Swedbanki juht Göran Collert, et pikas perspektiivis oleks õige ja eelistatav taasluua või taaselustada pan-Balti pank, mille suur läbipaistvus oleks selgelt tagatud kohaliku vastutusega.
„Eks Baltiriikide omavahelise koostööga on nii nagu on, kuid sellel ideel on minu arvates jumet,“ rääkis Vitsur.
Vitsuri hinnangul on see naljakas, et Eestis ja Lätis ei ole oma maaga otseselt seotud ühtegi veidi kaalukamat panka ning 99protsenti meie pangandusturust toimib kaugjuhtimisel. „Ma arvan, et omakapitalil põhinev pangandus on üks riigi tunnus ja kui seda ei ole, siis tõelist omaette riiki pole,“ lausus ta.
Vitsur lisas, et Rootsi pangad nimetavad meid küll koduturuks, kuid nii see ikka päris ei ole nii. „Nad on meist kaugel ning majanduse ja pankade seotus jääb liiga nõrgaks,“ põhjendas ta.Majandusteadlane on seisukohal, et oma majandusest välja kasvanud ja sellega tihedamalt seotud pangandus on eduks vajalik.
Rootsi suurel mõjul on Vitsuri hinnangul nii plusse kui ka miinuseid. „Kui oleks põhinenud meie endi säästudel ja ressursil, siis poleks meil enne kriisi tohutut mulli tekkida saanud,“ rääkis Vitsur.Teisalt kui Rootsi riiki poleks meie panganduse taga olnud, siis oleksime teadlase meelest olnud ehk sama halvas seisus kui Läti. Kuskilt oleks tulnud raha laenata nende aukude kinni toppimiseks, sõnas ta.
„Pangandus on siiski majanduse üks osa ja see peaks olema tihedamas kontaktis kui kaugjuhtimise teel. Suur pank ei saa ju otseselt arvestada meie spetsiifikaga,“ nentis Vitsur.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.