Gruusias saab head äri teha ka vähese rahaga

Te jälgite vist päris aktiivselt, mida Eesti meedia Gruusiast kirjutab. Milline pilt Teile paistab? Selle võib jagada kaheks. Suurem pool kuulub kollasele ajakirjandusele. Näiteks hiljuti kirjutati, nagu oleks president Saakašvili tahtnud panna pea delfiinile suhu. See oli tegelikult delfinaariumi avamine Batumis. Delfiin avas lihtsalt suu ja nautis suhtlust inimesega. Eriti venekeelses elektroonilises meedias kopeeritakse midagi teistest uudisagentuuridest, püüdmata ise midagi teha. Aga näiteks Äripäev ei istunud oma toimetuses Tallinnas, vaid läks Gruusiasse kohale.

Kuid on ka häid artikleid. Näiteks majandusest. Nii positiivseid kui ka negatiivseid, see polegi oluline. Ja ka televisioonis on räägitud turismist, põllumajandusest Gruusias ja inimestevahelistest suhetest.

Meil on aga tunduvalt olulisemaid ja huvitavamaid uudiseid jagada kui delfinaariumi avamine. Näiteks kas te teadsite, et meil on uus põhiseadus?

Ei. See võeti hiljuti vastu ja rakendatakse järgmisel aastal täielikult. See on kogu riigi vedur ja mitte ainult - suutsime võtta vastu tasakaalustatud euroopaliku põhiseaduse. See ei ole meie regioonile iseloomulik. Ka nende piirangutega, mis meil on, pean ma Gruusiat regiooni kõige demokraatlikumaks riigiks.

Kuidas Gruusia majandusel läheb? 2010. aasta majanduskasv oli 6,5%. Aga peab vaatama, millistes tingimustes see on saavutatud - meil on 300 000 sisepõgenikku ehk veidi alla 10% elanikkonnast. Ja muidugi nõukogude majanduse pärand.

Ma ei ütle, et meil on kõik hästi - meil on väga-väga pikk kodutööde nimekiri. Ja viimaste aastatega oleme õppinud, et keegi ei tule seda tööd meie eest tegema.

Aprillis Thbilisis käies olin üllatunud, kuuldes, et Eesti ettevõtjad on Gruusias pettunud. Miks see Teie arvates nii läks? Toon teile ühe näite nende ettevõtjate kohta, kes ostsid 60 hektarit maad. See lugu rabas mind kõige enam. Need ettevõtjad ei andnud meile kunagi teada, mida nad tahavad selle maaga teha. Miks peaks valitsus siis kulutama raha tee-, gaasi-, elektri- ja veevõrgule, kui seal mingit tegevust ei toimu?

Meie ministeerium ja äriombudsman kinnitasid mulle, et on valmis seda infrastruktuuri pakkuma, kuid enne peame teadma ettevõtjate plaane.

Võib ju juhtuda, et valitsus ehitab infrastruktuuri, aga omanik müüb maatüki lihtsalt maha, kuid oma kasumit ta valitsusega ei jaga.

Olen ka kogenud, et suuline kokkulepe ei pruugi pidada. Mul on olnud Eesti ettevõtjatega hulk suulisi ja kirjalikke kokkuleppeid (siinkohal ma ei taha detailidesse laskuda), aga päeva lõpuks pole nad neist kinni pidanud.

Olen natuke mures praeguse seisu üle, kus poliitilised suhted meie vahel on tunduvalt paremad kui ärisuhted. Me peame aga mõlema eest hoolitsema, tehniliste takistuste kiuste, nagu on riikidevaheline kaugus ja otselendude puudumine.

Kas Eesti ettevõtjad on Gruusiast huvitatud? Huvi on, kuid ärimeest ei saa millekski sundida. Seepärast usun, et meie poliitilistes suhetes tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka ettevõtjate toetamisele. Juriidiline keskkond on selleks loodud, aga pole korralikku äritegevust. Mõni suurem Eesti ettevõtja Gruusias siiski on - mõni ehitab hüdroelektrijaamu, teised on kinnisvaraäris.

Kas tunnete eestlaste ja grusiinide vahel ka kultuurilist erinevust? Eestiski oli selline aeg, kus pärast Nõukogude Liidu lagunemist muutus kõik väga kiiresti ning inimestel tuli harjuda kapitalismi ja innovatsiooniga. Meie teeme seda läbi praegu. Teil on see kogemus olemas ja võib-olla mõni ettevõtja mõtleb, et seda saab otsekohe kohandada ka Gruusiale. Mõnel juhul see ka nii on ja on hea, kui selline lähenemine on olemas.

Arvan, et eestlastele oleks atraktiivne tuua Gruusiasse midagi väga eestlaslikku ja sellist, milles olete tugevad - IT, turism, põllumajandus. Näiteks on meil palju kasutult seisvat maad, teil aga suur kogemus piima- ja lihatootmises. Saate kiire efekti, kui toote selle oskusteabe Gruusiasse, sest meil seda pole. Ja Gruusias saab saaki korjata kolm korda aastas. Isegi kodulehekülgede loomise järele on meil suur nõudlus, sest teame, et sa pole mitte keegi, kui sul pole digitaalset ühendust maailmaga. Ma ei räägi siin keerulisest tarkvarast.

Ka Gruusias on võimalus kiirelt raha teha, aga mitte lihtsalt nii, et ostad 60 hektarit maad, ootad, kuni majandus hakkab õitsema, ja müüd selle siis (vaheltkasuga) maha. Loomulikult peab arvestama ka mentaliteediga. Gruusias ei saa äri alustada Skype'i teel. Sa pead kohale minema, leidma õiged äripartnerid ja turgu nii-öelda katsuma. Skype on küll väga innovatiivne viis, kuid grusiinidele mitte nii sobilik.

Kui palju grusiinidest ärimehi on Eestis? Siin on Gruusia äritegevust, näiteks Borjomi mineraalvee ja veini müük, kuid mitte ärimehi. Toiduainetele kehtivad ELis nimelt teatud regulatsioonid. Kusjuures ka see oleks üks valdkond, kus eestlaste oskusteave oleks väga efektiivne. Näiteks meie sööme ainult kaht sorti kartulit - kui Gruusias pole hooaeg, sööme Türgi oma, sest meil pole kartuli säilitamise tehnoloogiat. See oleks väga lihtne äri, mitte mingi miljoniinvesteering.

Milline on riigi poliitiline olukord? Kui ma Gruusias käisin, räägiti opositsiooni plaanitud suurtest meeleavaldustest. Suurem osa opositsionääridest pole tõsiseltvõetavad. Näiteks planeerivad nad hooajalisi proteste. Gruusia ühiskond on väga kiirelt õppinud, kes on kes ja kuidas neil vahet teha. Veel mõni aasta tagasi tehti poliitilisi valikuid emotsioonidest lähtuvalt. Pole ju normaalne, kui üht poliitikut toetab üle 90% inimestest. Viimastel presidendivalimistel toetas presidenti aga 57%. Rahvas on õppinud, et emotsioonide põhjal ei tee pikaajalisi otsuseid.

Kui palju Eesti poliitikud Gruusiat toetavad? Näiteks meie president pole pärast sõda Gruusias käinud. Ma isiklikult ei kurda. Loomulikult tahaksime nii palju visiite meie kõrgete ametnike vahel kui võimalik, kuid me ei ole maailmas üksi. Meil on vähemalt kaks kõrget külaskäiku aastas, teil Lätiga ehk kolm. Aga presidendi visiidi ettevalmistamisega me tegelikult juba tegeleme!

Kui kaugel on Gruusia vabakaubandusleppest ELiga? Tahame sellele muidugi väga lähedal olla, kuid teame ka, et kõigi peatükkide läbimise ja detailide läbiarutamiseta nii Brüsseli kui ka liikmesriikidega on see muidugi raske. Graafiku kohta on mul midagi raske öelda. Võrreldes teistega - Ukraina, Moldova jt idapartnerluse riikidega - oleme minu meelest veidi rohkem arenenud. See pole kerge protsess, aga teame, et teeme seda enda jaoks.