Keskpank ei lubaks Kreekale kergendust

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 22. mai 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskpank ei lubaks Kreekale kergendust
Intervjuus Äripäevale põhjendab Eesti Panga asepresident Märten Ross keskpanga seisukohti ja võimalikke riske, kui Kreeka hakkaks majandusreformide asemel võlgu ümber kujundama - siis kannataks ka euroala teiste riikide usaldusväärsus.
Miks on Euroopa Keskpank kategooriliselt Kreeka võlakirjade restruktureerimise vastu? Esimene küsimus on selles, et Kreeka riik ja rahvas on teinud majanduspoliitilisi vigu oma eelarve korraldamisel ning nii neile kui ka meile on lõppkokkuvõttes parem, kui need vead korrigeeritakse.
Teiseks on Kreeka riik ja rahvusvahelised institutsioonid kokku leppinud programmis, kuidas taastada normaalselt toimiv majandus. On kõigi huvides, et lubadused täidetakse. See ei ole ainult finantsiline küsimus, vaid ka usalduse küsimus. Nii võivad näiteks edaspidi Jaapani investorid küsida, miks nad peavad usaldama Eesti eelarveprogrammi, kui näevad, et euroalal on riike, mis oma eelarveprogrammi ei täida.
Kui programm on olemas ja selle täitmine annaks võimaluse antud lubadused täita, pole põhjust plaani poole peal muutma hakata. Seda on lihtne tõlgendada pankade kaitsmisena, kuid põhielement on, et riigid peavad oma eelarvepoliitika eest vastutama ja oma lubadusi täitma.
Keegi ei usu enam, et Kreeka oma võlgadega toime suudab tulla. See on spekulatsioon. Kui on loogiline, et erastamisega on võimalik võlga oluliselt vähendada, siis öelda, et see on võimatu, on samavõrra spekulatiivne, kui väita, et see on võimalik.
Ekslikult arvatakse, et võlgade ümberkujundamine või tagasimaksmata jätmine lahendaks probleeme kergemini, kui kokku lepitud programmist kinnipidamine.
Mis siis juhtub, kui Kreeka ikkagi võlad restruktureerib? Kas tagajärjed oleks sama laastavad kui USA investeerimispanga Lehman Brothers kollapsil 2008. aasta sügisel? Kui tuua Lehmani paralleel, siis seal olid kahte sorti riskid. Tagantjärele targana saab öelda, et enne oleks pidanud raamistik paigas olema, et selline suur pank põhja lasta. Kreeditoridel tekkis süsteemne usaldamatus kõigi suhtes, kuna ei teatud, mismoodi käitutakse järgmistega.
Teisalt ilmnes, et Lehman oli arvatust palju olulisem element mitteametlikes arveldussüsteemides - keegi ei teadnud, kus võlad tegelikult on. Kreeka puhul teame suhteliselt täpselt, kus võlakirjad on, kuid ei saa välistada, et läbipõimunud ja integreeritud süsteemis võib ka n-ö mittesüsteemse elemendi väljakukkumine põhjustada lühise.
Iseenesest käidi ju läinud aasta sügisel välja loogiline idee, et erasektor võiks olla kaasatud kriisi lahendusse. Ent hooletult välja käiduna tekitas see väga suure segaduse ega toonud kasu ei maksumaksjatele ega erasektorile.
Kui suur löök oleks Kreeka võlgade restruktureerimine Euroopa pankadele? Kindlasti on praegu olukord kindlam kui aasta tagasi. Selles mõttes tuleb aru saada, miks Kreekaga eelmisel aastal nii käituti - siis oli tugimehhanisme palju vähem paigas kui praegu.
Ma ei tahaks finantspaanika efekti üle tähtsustada. Olulisem kui otsene rahaline efekt on ikkagi see, mida pärast mõistetaks riigi usaldusväärsuse all. Võimalikku nakkusohtu teistele riikidele ei või alahinnata.
Miks peab just maksumaksja appi tulema? Eesti maksumaksjad selles abipaketis ei osale, kuid olles solidaarne, siis nii Eesti kui ka Soome maksumaksja võidab enam sellest, kui Kreeka oma majanduse - mitte võla - restruktureerib. Kasu tuleb maksumaksjale olulise infrastruktuuri elus hoidmisest - arveldused, säästud. Heal juhul - nagu Rootsis - saab maksumaksja pankade päästmisest oma raha isegi kasuga tagasi. Aga see ei ole alati reegel.
Abilaenud pole ainus abi euroala hädalistele, milline on keskpanga roll? Keskpanga ainus eesmärk on tagada hinnastabiilsus. Riike me ei krediteeri. Kui aga finantsturud mingil põhjusel ei toimi, võib olla vajalik sekkuda. Nii muutsime näiteks oksjonite korda, et turul oleks piisavalt likviidsust, tagamaks, et majandus saab laenu hinnaga, mis vastab keskpanga rahapoliitikale.
Tabusid rikkudes on keskpank ka riikide võlakirju ostnud. Kui mingi turg on rahapoliitika teostamiseks oluline - ja riiklik väärtpaberiturg seda on -, siis selleks, et paanikat leevendada, leiti, et teiseselt turult võlakirjade ostmine oli toona mõistlik. Eesmärk pole rahastada valitsusi, hoides näiteks Kreeka võlakirjade intressi pikalt kunstlikult madalal, vaid tagada rahapoliitika toimimine.
Keskpanga bilansis on palju Kreeka võlakirju - nii teiseselt turult ostetud kui ka pankade tagatisena. Kui Kreeka võlad ikkagi restruktureerib ja keskpank kannab kahju - kas siis tuleb ka Euroopa Keskpank rekapitaliseerida? Hindame väärtpaberid sisse võttes päris kõvasti alla ja meie võlgnikud on reeglina ikka pangad, mitte riigid. Kui mingi riigi võlakirja x% ulatuses restruktureerib, ei kandu see samavõrra üle meie portfelli. Vahelülisid on rohkem.
Kuid selge on, et ka rahapoliitikas on oma finantsriskid ning nende riskide katmiseks peavad keskpankadel olema tugevad kapitalipuhvrid. Nii eurosüsteemis tervikuna kui ka Euroopa Keskpangas eraldi võetuna.
Aasta alguses suurendati Euroopa Keskpanga kapitali. Kuid seejuures märgiti, et seni on suurim finantsrisk olnud avatud valuutapositsioon, sest eurosüsteemi osa varasid on paratamatult teistes vääringutes kui euro. Kapitali suurendati, sest üksi valuutariskidest võib tulla nii suur kahjum, et Euroopa Keskpank võis vajada lisakapitali.
Kas Kreeka on oma hädades üksi süüdi? Või on oma osa puudustel euroala ülesehituses? Kreeka puhul on esmajoones süüdi nemad ise. Raamistik ei saa olla vabandus, kui riik ei teinud mõistlikku eelarvepoliitikat. Tagantjärele on aru saadud, et see on riigi huvides. Jah, mehhanism võinuks olla jõulisem. Mis on mõnes mõttes hoiatus, et raamistike peale ei saa ka tulevikus raudkindel olla.
Ka turg on hakanud euroala riikide võla hinnal vahet tegema, kuid arvata, et siit edasi hinnatakse riske alati õigesti, on naiivne.
Mis on tehtud, et süsteem oleks kindlam? Olulised teemad on kaetud. Nii eelarves, et tasakaalustamatusi ennetada ja varakult kõrvaldada, kui ka finantssektoris, kus on otsustatud kapitalinõudeid karmistada ja likviidsusriske paremini katta. Samuti tõhustada järelevalvet piiriülestes finantsasutuses ja liikuda suunas, kus suurte pankade likvideerimine on pankroti korral ikkagi teostatav. Arutelud käivad, kõiges veel lõpplahendusi pole.
Poliitikute ja Euroopa Keskpanga vastasseis süvendas reedel turgudel ärevust, viies Kreeka kümneaastase tähtajaga võlakirjade intressimäärad 16,7% tasemel rekordile ja kergitades ka teiste võlaga hädas euroala riikide laenuintresse.
Kreeka võlakirjade maksetähtaja muutmine ei saa asendada majanduse reformikava, kordas reedel Euroopa Keskpanga seisukohta Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann. "Võlgade reprofileerimine turu praeguses olukorras ei võimalda neid eurosüsteemi reeglite järgi enam aktsepteerida tagatisena keskpanga laenude vastu. See lõikaks läbi enamiku Kreeka pankade rahakanalid," ütles ta.
Panga nõukogu liige Jürgen Stark hoiatas, et võlgade restruktureerimine ei ole lahendus, kui Kreeka riik jätkab kulutamist suuremas mahus, kui on tulud.
Euroopa Keskpangal on mängus ka oma huvid. Võlakirjaturul tugioste tehes on panga bilanssi kogunenud ligi 45 miljardi euro väärtuses Kreeka riigi võlakirju. Lisaks võlakirjad, mille vastu Kreeka pangad keskpangast laenu võtavad (märtsis laenati 87,9 miljardit eurot). Kui nende väärtus järsult väheneb, kannaks kahju ka keskpank.
Reitinguagentuur Fitch kärpis reedel järsult Kreeka reitingut, viidates riigi suurtele raskustele reformide elluviimisel.
Hetkel kuum