Praktikud Balti panga ideed ei toeta

Endine Swedbanki juht Göran Collert tuli viimases Äripäevas välja ideega, et tulevikus oleks õige taasluua või taaselustada pan-Balti pank, mille läbipaistvus oleks selgelt tagatud kohaliku vastutusega.

Kui Swedbanki eksjuht leiab, et ühist Balti panka on võimalik luua, siis Hansapanga endised juhid seda arvamust ei jaga.

"Kunstlikult ja vägisi pole meil mõtet panku looma hakata," rääkis Hansapanga üks asutajatest ja eksjuht Jüri Mõis. "Collert võib kirjutada ka, et teeme siin Balti-ülese supermarketite keti, automüügiketi või betoonivabriku, kuid sellel puudub point, sest turul on kõik pangateenused praegu juba olemas."

Rahvusküsimus läheb liiga teravaks. Ka endine Hansapanga pikaajaline juht Indrek Neivelt usub, et ratast enam tagasi ei keera. Lisaks on tema arvates raske ette kujutada, et kolm Balti riiki on ühes pangas aktsionärid ning et sel juhul oleks asja võimalik kuidagimoodi juhtida. "Nelja ühesuuruse osalusega aktsionäriga on tänapäeval väga raske ettevõtet juhtida. Seal läheks selgelt poliitikaks, mis rahvusest on nõukogu esimees, mis rahvusest juhatuse esimees jne," selgitas Neivelt.

Samas nentis Neivelt, et Eestis pankadel on ilmselgelt kliendilähedusega probleeme. "Pangad on ikka kliendist väga kaugele liikunud, selles mõttes on seal mingi mõte olemas. Turule lähemal olles on ka suurem vastutus," ütles ta.

Asjaolu, et Rootsi majanduse ja panganduse seos Eestiga jääb nõrgaks, rõhutas ka majandusteadlane Heido Vitsur. "Rootsi pangad nimetavad meid küll koduturuks, kuid nii see ikka päris ei ole. Pangandus on siiski majanduse üks osa ja sellega peaks olema tihedamas kontaktis kui kaugjuhtimine võimaldab," sõnas ta.

Vitsur lisas, et informatsioon ja olukorra taju on Rootsi ja Eesti vahel liiga ähmased ning meie numbrid suure panga jaoks palju väiksemad, kui need meie enda jaoks on. Taju ja riskide hindamine jääb nõrgaks, sõnas ta.

Oma pank tuleks meile kasuks. Vitsuri hinnangul oleks oma majandusest välja kasvanud ja sellega tihedamalt seotud pangandus riigi eduks vajalik. "Ma arvan, et omakapitalil põhinev pangandus on üks riigi tunnus ja kui seda ei ole, siis pole ka tõelist omaette riiki," lausus ta.

Kuna Rootsi ja Balti riigid arenevad eri majandustsüklis ning tempos, siis oleks endise Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Sõra hinnangul Baltimaade pank rohkem orienteeritud meie riikidele ja suudaks meie majanduse integreerumise tempoga paremini arvestada. "Samuti ei impordiks see riske muudelt turgudelt Baltimaadesse," põhjendas Sõrg.

Mõisa arvates on aga majandusriigi sees, eriti finantssektoris, piire tõmbama hakata veidi kummaline. "Ime, et ta ei hakka veel rääkima, et hakkame tegema Sõpruse puiestee ja Laagna puiestee ülest panka! See mastaap on veidi väikene, millest Collert räägib," arvas Mõis.

Rootsi pankade suures mõjus Mõis riske ei näe, see on tema arvates hoopis stabiilsust lisav tegur. "Mina ei kujuta ette, mis oleks saanud siis, kui Skandinaavia panku poleks Eestis 2008. aasta kriisi ajal olnud. Ma arvan, et ega see kriis ei ole viimane," rääkis Mõis. "Kas pank on Rootsi või Norra või mõne muu rikka riigi oma, sel polegi tähtsust."

Teised näevad Skandinaavia riikide suurel mõjul Eestile nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. "Kui pangandus oleks põhinenud meie endi säästudel ja ressurssidel, siis poleks meil enne kriisi tohutut mulli tekkida saanud," kommenteeris Vitsur.

Emapangad õhutasid ülekuumenemist. Ka Sõrg rõhutas, et kinnisvaraturu ülekuumenemisel ei tulnud meie pankadel põhiressursside kasv hoiuste kasvust, vaid emapankadest laenatud rahast. "Kui pangad oleksid olnud eraldi, siis oleks emapankadel muidki lahendusi olnud, kuhu oma raha suunata, ja turg poleks nii kergesti üle kuumenenud," arvas ta.

Teisalt kui Rootsi riiki poleks meie panganduse taga olnud, siis oleksime Vitsuri meelest olnud ehk sama halvas seisus kui Läti. Kuskilt oleks tulnud raha laenata nende aukude kinnitoppimiseks, sõnas ta.

Neivelt näeb Rootsi pankade positiivset mõju kriisi aja võimalustes. "Kriisi ajal ei olnud ju Eesti riigil sentigi välja käia, siis oli selge pluss. Miinus on see, et ollakse kliendist kaugel."