Spordiklubid ärkavad kriisiunest

Planet Spordi juhataja Elvis Lillevälja sõnul vähenes neil kriisi ajal klientide arv veerandi võrra, kuid finantsolukorra paranedes hakkasid inimesed jälle spordiga tegelema. Kriisiaastatel kaotas ettevõte käibest 35 protsenti ning kuigi tänavu on kliente 5 protsenti rohkem kui eelmisel aastal, pole endist käivet saavutada õnnestunud.

Ellu jäi rasketel aegadel ka Arctic Sport Club, mis vaatamata 4protsendilisele müügitulu langusele suutis kulude kärpimisega 2009. aastal peaaegu neli korda kasumit suurendada, ütles klubi turundusspetsialist Jaanika Alekõrs.

Huvitav on spordiklubi Sparta näide, mis loodi just kriisi ajal ning tegutseb nüüd juhatuse liikme Mart Kajari sõnul edukalt.

Paremuse poole on läinud ka suurte spordikomplekside käekäik. Tabasalu spordikompleksi tulu vähenes kahel viimasel aastal vastavalt 22% ja 15%. Kompleksi juhataja Peeter Kallase sõnul algas selle aasta alguses küll väike, kõigest üheprotsendiline, kuid ikkagi tõus. Vinni spordikompleksi direktor Ergo Prave ütles, et talv oli nende jaoks raske, kuid võrreldes 2009. aastaga ulatub tänavu käibe kasv juba 20-30 protsendini.

Totaalsete allahindluste aeg on möödumas. Alekõrre sõnul lasid kõik kriisi ajal hinnad alla, kuid nüüd on olukord stabiliseerunud ja suurt allahindluse vajadust enam ei ole. Sparta teeb soodustusi eelkõige püsiklientidele. Kajari sõnul on Sparta väike klubi ja eriti ennast ei reklaami. "Meie jaoks on klient tähtsam - kui ta on rahul, siis toob ka oma sõbrad siia. Meie klientideks on peamiselt profisportlased ja spordiharrastajad. Nende jaoks on tähtis saada üksikasjaliku konsultatsiooni ja treenida kvalifitseeritud treeneri käe all," rääkis ta.

Klubis Arctic Sport sõltub allahindlus treenivate inimeste arvust. Soodsamat hinda pakub partnerfirmadele ka Kalev Spa. Kalevi Veekeskuse nõukogu liikme Peeter Kreitzbergi sõnul jätab veekeskuse ja spordiklubi külastatavus ikka veel soovida, raha toovad turistid ja majutusteenuste müük.

Kui teistes spordiklubides suveks külastatavus langeb, siis Vinni spordikompleksis hooaeg alles algas. "Just sellel ajal toimub meil suurem osa spordivõistlusi, konverentse, seminare. Korraldame ka spordilaagreid. Meie peamisteks klientideks on spordiasutused ja grupid, individuaalkliente on palju vähem. Seega pakume teenuste paketti, kuhu kuuluvad ka toitlustus ja majutus. See ei ole lihtne äri ning omavalitsuste abita siin hakkama ei saa. Pakume teenuseid lasteaedadele ja koolidele, omavalitsused aga eraldavad toetusi," seletas spordiklubi juht Ergo Prave.

Kallase sõnul oleks vale loota ainult kohaliku omavalitsuse abile. Tuleb pakkuda uusi teenuseid ja teha paremaks olemasolevaid. "Klientide arvu vähenemist talvel kompenseeris see, et suveks tahavad paljud inimesed oma vormi taastada. Tänavu olime sunnitud aeroobika ära jätma, kuid seevastu kasvas vesiaeroobika harrastajate hulk. Abiks oli ka koostöö internetiportaalidega ja grupiallahindluste süsteem. Klient on väga hinnatundlik," märkis Kallas.

Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse järgi spordikulutusi ei maksustata, kui töötervishoiu arst määrab töötaja tervise hindamise ning töökeskkonnariski analüüsi tulemusel töötajale spordiravi, näiteks regulaarse ujumise.

Kui tööandja lihtsalt hüvitab töötajatele sporditegemise, seda käsitletakse erisoodustusmaksuna (tulumaksuseaduse N 48).

Siis koosneb makstav maks tulumaksust erisoodustuselt 21/79 ja 33% sotsmaksust.

Kui aga on loodud sporditeenuseid pakkuv mittetulundusühing (on kantud tulumaksusoodustust omavate mittetulundusühingute nimekirja), ei maksa ettevõte maksu annetustelt, mille suurus on 10 protsenti ulatuses eelmise aasta kasumist või 3 protsenti palgast.

Tahaksime töötajatele sporditegemist kompenseerida, kuid praegu ei saa seda endale lubada, maksu selle pealt on liiga suur. On suur vahe, kas raha läheb töötajatele või maksudeks. Seega ootame paremaid aegu.

Autor: Olga Ishtshenko