Haigla tegutseb nagu riik riigis

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) on kui riik riigis. Samal ajal, kui kõik teised haiglad korraldavad riigihankeid nagu kord ja kohus, tegutseb ITK justkui väljaspool seadust, keeldudes hankeid korraldamast ja avaldamast. Kõige tipuks palgati sõjaks riigihangete avalikustamise vastu Eesti ühe prestiižikama advokaadibüroo Sorainen juristid.

Mullu aprillis avaldas riigikontroll auditi, mis uuris riigi ja valla osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute hangete korraldamist. Auditis viidati ITK seaduserikkumisele, sest haigla ei korralda riigihankeid.

Pärast auditi avalikustamist algas rahandusministeeriumi ja ITK vaheline "nõustamisprotsess", mille tulemus sõltub haiglast. Kui haigla ei hakka hankeid korraldama, algatatakse väärteomenetlus või tehakse üksikjuhtumite põhjal haldusõiguslikud ettekirjutised.

Rahandusministeeriumi ja ITK vahel käib vaidlus hangete korraldamise ümber juba üle aasta.

ITK leiab jätkuvalt, et nad ei peagi hankeid korraldama, kuna haigla on äriühing, ei tegutse avalikes huvides, vaid avatud konkurentsi tingimustes, nende ülesanne on teenida kasumit ning nad konkureerivad teiste haiglatega patsientide pärast.

Ministeerium on aga haiglale korduvalt selgitanud, et ITK tegutseb siiski avalikkuse huvides, saab enamiku tulust riigilt ning on sestap kohustatud ka riigihankeid korraldama.

"Pole kahtlustki selles, et haiglad tegutsevad avalikes huvides - ennekõike olukorras, kus haigla on ära nimetatud ka haiglate arengukavas, kus on toodud 12 Eesti kõige olulisemat haiglat," ütleb rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja kt Agris Peedu. "Ma ei näe võimalust, et rahva tervis, mida haigla peab tagama, poleks avalikes huvides," lisab ta. Rahandusministeeriumi väitel moodustab väga suure osa (ligi 80%) ITK käibest haigekassa tasustatavad teenused.

Sellele, et ITK on kohustatud korraldama riigihankeid, viitavad Peedu sõnul ka Euroopa Kohtu seisukohad.

Mida on haiglal varjata? Kas teil ei teki küsimust, et ITK-l on väga suur huvi midagi varjata, kui haigla palkab seaduse täitmisele asumise asemel hoopis kalli advokaadibüroo? "Täiesti võimalik. Meie teada haiglad teevad hankeid. Need on vajalikud, sest nad kasutavad riigi vahendeid. Jääb arusaamatuks, miks seda ei tee ITK," vastab Peedu. Tema sõnul tegeleb järelevalvega ministeeriumi finantsosakond, kes vaatab materjalid üle ning otsustab edasise tegevuse. Juhul, kui ITK ei alusta hangetega, on Peedu sõnul kaks võimalust. Kas hakatakse kontrollima konkreetseid oste ning tehakse nende põhjal ettekirjutisi või alustatakse väärteomenetlust riigihangete seaduse rikkumise alusel.

"Esimesel juhul tehakse haldusõiguslik ettekirjutis ning kui asutus seda ei täida, määratakse sunniraha. Teisel juhul on võimalik määrata väärteokaristus," selgitas Peedu.

Seega võib ühe haigla juhtkonna jonn või katse suurte summade kasutamist varjata tähendada seda, et haigla peab tegema erakorralisi kulusid ehk saab vähem kulutada klientidele või töötajatele.

Haigla juhtkond keeldus kommentaaridest. Äripäev küsis ITK-lt selgitust nii haigla alla kuuluva ITK Kuulmiskeskuse juhi Liina Luhti firma Audiomed tarnete kui ka muude hangete kohta, kuid haigla keeldus vastamast. "Paraku me teile infot ei edasta ja teiepoolseid teemasid ei kommenteeri," märgib turundusjuht Svea Talving.

Äripäev on üritanud ITK hangete kohta küsida ka varem ning pöördunud sellega seoses ka andmekaitse inspektsiooni, kuid tulemuseta. ITK teatas toona, et omavalitsuse äriühinguna pole nad kohustatud hankeid avalikustama.

2010. aasta aprillis avaldas riigikontroll auditi "Riigihangete korraldamine valla ja linna asutatud ning osalusega äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes". Sealt selgus, et ITK tegi 2008. aastal oste kokku 450 miljoni krooni eest, kuid ei korraldanud seejuures ühtki riigihanget. Riigikontroll märkis ka, et ITK oli ostude tegemiseks kehtestanud oma korra, mis ei lähtunud riigihangete seadusest. Näiteks võis haigla teha erandeid maksuvõlglastele ning viia läbi nn hankeid ühelt pakkujalt (2008 oli viis sellist hanget).

"Tallinna linna tahe oli, et kõik linnale kuuluvad äriühingud määratleksid end hankijana, kuid ITK pole seda vajalikuks pidanud ja tegutses oma parema äranägemise järgi, leides seejuures, et riigihanke korraldamine on kallis ja aeganõudev protseduur," märkis toona riigikontroll.

Omanik ehk Tallinna linn soosib varjamist. Riigikontrolli üks soovitus Tallinna volikogule oli, et linn kui ITK omanik arutaks võimalust tagada, et ITK täidaks riigihangete seadust.

ITK nõukogu vastas riigikontrollile, et haigla on välja töötanud mehhanismi, mis tagab raha säästliku ja sihipärase kasutamise.

"Ostud planeeritakse nõukogu kinnitatud investeeringute kava alusel ning sooritatakse kehtestatud protseduurireeglitest ja hanke läbiviimise korrast lähtudes. Nõukogul on täielik kindlustunne, et haigla kasutab eelarvet ja ravikindlustusressursse efektiivselt ja sihipäraselt," teatas haigla.

"Haigekassa ei kontrolli haiglate riigihankeid. Meil puuduvad selleks volitused," ütleb haigekassa juht Hannes Danilov. Tema sõnul kontrollib hangete seaduspärasust riigihangete amet.

"Haiglad on iseseisvad juriidilised isikud, kes töötavad äriseadustiku alusel ja on finantsiliselt iseseisvad: haiglatel on õigus ilma haigekassa või sotsiaalministeeriumi kooskõlastuseta võtta laene, kasutada oma tegevuses tekkinud kasumit ja haiglad vastutavad oma tegevusega tekkinud kahjumi eest," selgitab ta.

Danilovi sõnul pole ka haigekassa haiglate riigihangete kohta kaebusi saanud.

Küsimusele, kas riigi ja haigla raha kokkuhoiu huvides poleks targem korraldada n-ö ühishankeid otse tootjatelt, mitte teha kümneid väikeoste kohapealsetelt vahendajatelt, vastab Danilov, et suurte hangete puhul võib see tõesti ratsionaalne olla.

Kas taolised juhtumid, kus arst saab haiglalt palka ning samal ajal on ka äripartner, ei tee haigekassat valvsaks?

"Minu teada pole see keelatud," märgib Danilov.

"Kõik haiglad on iseseisvad sihtasutused või aktsiaseltsid, kes korraldavad oma hankeid iseseisvalt, ka vastutavad nende eest täielikult ise. Samuti on personali puutuvad otsused haigla juhtkonna teha," ütleb sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste.

"Korruptsioonihõngulised juhtumid peaksid valvsaks tegema eelkõige vastavaid uurimisorganeid. Sotsiaalministeerium ega ka haigekassa ei oma uurimisorgani pädevust. Ka siis mitte, kui seaduste vastu eksinu on tervishoiutöötaja või haigla."

Paluste sõnul pole ministeerium saanud haiglate riigihangete kohta ühtki kaebust. Nõuded pakkujatele ja nende kvalifitseerimisele sätestab riigihangete seadus ning järelevalvet teeb rahandusministeerium, lisab Paluste.

Tänaseks on riigihangete seadus selles osas muudetud, et hankija ei saa end enam oma suvaotsuse järgi hankijana välistada ja hanke korraldamata jätta.

Riigikontroll on kontrolliaruandes avalikustanud firmad, kellelt ITK ostis kõige suuremate summade eest asju või tellis teenuseid.

Samas tuleb märkida, et riigikontrolli pädevus ei võimalda kontrollida tehingute tegemist eraõigusliku firma, vaid ainult ITK kaudu.

See tähendab, et korruptsiooni teema saab kõne alla tulla korruptsioonivastase seaduse rikkumisena (väärtegu), kui näiteks tehingu allkirjastanud isik ITK poolt on rikkunud toimingupiirangut - sõlminud keelatud või huvide konfliktiga seotud tehingu.

Kui riigihange jäetakse korraldamata, pole tihti võimalik jälgida, kuidas ja miks jõuti just asja ostmiseni sellelt firmalt, mis kuulub mõnele haigla arstile. Tehingu allkirjastab haigla juhatuse liige ja seda, kui palju konkreetne arst sai mõjutada otsust, pole võimalik kindlaks teha. Teine lugu oleks aga siis, kui selgub, et sama arst on olnud riigihankekomisjonis, osalenud pakkumistingimuste väljatöötamises jne.

Kohalike omavalitsuste asutatud haiglate tegevuse säästlikkusele riigikontroll seadusest tulenevalt hinnanguid anda ei tohi.

Arstide erafirmad hangetel edukad

Paljud haiglad on nii mõnelegi arstile korraga nii tööandja kui ka äripartner - maksavad tohtrile palka ja ostavad samas tema firmalt ka meditsiinitarvikuid. Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) huvide konflikti ei näe, sest see olevat hankereeglitega maandatud. Ida-Tallinna Keskhaigla keeldub küsitavat olukorda üldse selgitamast.

TÜK spordimeditsiini osakonna taastusravi ja füsiaatria arst-õppejõud Tõnis Mandeli osalusega Sanomed on võitnud aastatel 2008-2011 riigihangete registri andmetel kokku viis hanget, millest neli olid kliinikumi ja üks Ida-Viru Keskhaigla oma. Eranditult kõik ostud korraldati lihtmenetlusega.

Sanomedi koduleht ütleb tagasihoidlikult, et firma müüb meditsiinitehnikat ja -tarvikuid. Tootevalikut täpsemalt ei valgustata. 2009. majandusaasta aruandes on kirjas, et oluliselt suurenes meditsiiniseadmete tehnilise hoolduse ja remondi teenuse maht ning alustati Lode BV ja Dräger Medical AG & Co KG meditsiiniseadmete müüki ja tehnilist hooldust, samuti läbirääkimisi esinduslepingute allkirjastamiseks mõlema firmaga.

Sanomedi omanikud on Tõnis Mandel ja Raili Suits. Firma kontor asub kodulehe andmetel Sakus Teaduse 1, äriregistri järgi on firma aga registreeritud Tartus Aardla 21 asuvasse korterisse, mille omanik on Harri Mandel.

"Ma ei ole kuulunud haiglate hangete komisjonidesse ning ei ole haiglate hangetes osalenud ka väljaspool hangete komisjonide tegevust," teatab Tõnis Mandel oma tööandjaga äriajamise kohta.

Küsimusele võimaliku huvide konflikti kohta kostab doktor napilt: "Haiglad viivad kaupade ja teenuste ostmist läbi vastavalt seadustele või haiglasiseselt kehtestatud korrale, mis tagavad rahaliste vahendite kõige otstarbekama kasutamise."

Ka teisel õppejõul oma firma. TÜK kardiovaskulaarkirurgia arst-õppejõud Asser Aavik on juhatuse liige vaskulaarkirurgiatarvikuid müüvas firmas Ateburg. Ettevõtte omanik on Asta Naar.

Ateburg on võitnud nii TÜK kui ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) riigihankeid.

Ateburgi kodulehe teatel tegeleb firma selliste tootjate nagu C.R. Bard, Intek Technology S.A. ja InSitu Technology endovaskulaarkirurgia tarvikutega.

TÜ traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku arst Kaur Kirjaneniga seotud firma Gamma Solution tegeleb meditsiinitarvikute müügi ja litsentseerimata koolitusteenuste pakkumisega. Ettevõte on registreeritud Tartusse Aardla 144 maja ühte korterisse, mille omanik on kinnistusregistri andmetel Kaur Kirjanen. Firma omanik on ametlikult Kristi Kirjanen, ent meiliaadressiks märgitakse Kaur Kirjaneni kliinikumi elektronpost.

Tänavu jaanuaris võitis Gamma Solution kliinikumi hanke, millega osteti mitu komplekti väikeste luude ja liigeste opereerimiseks vajalikke puure-saage-vardapadruneid kokku 25 334 euro eest.

Doktor Kirjanen ei taha oma firmast ega ka mainitud hankest midagi rääkida. "Kas ma peaksin kommenteerima?" küsib ta.

Huvide konflikti oht. Arstidele kuuluvate erafirmade osalemine haiglate hangetel võib tekitada huvide konflikti. Seda tunnistab TÜK juhatuse liige Mart Einasto. "Minu ja juhatuse arvates on tegemist selgelt huvide konflikti võimalust kätkeva olukorraga. Sellepärast olemegi võtnud tarvitusele ennetavad meetmed, et huvide konflikti ja sellest johtuvat ebakorrektset käitumist vältida. Needsamad meetmed on meil ka praegu kasutusel, ka teie viidatud juhtudel," ütleb Einasto.

Sisekontrolli range pilgu all. "Soetuste valdkond on kliinikumi sisekontrolli järelevalve all. Vastavalt kliinikumis kehtivale korrale on komisjoni liikmed kohustatud kirjalikult kinnitama enda ja oma pereliikmete (vanemad, lapsed, abikaasa, õed-vennad) mitteseotust pakkumuse esitanud firmadega. Komisjoni moodustajal on õigus igal ajal komisjoni liige taandada või välja vahetada, kui tekib põhjendatud kahtlus isiku erapooletuses," selgitab TÜK kõneisik Kristi Tael.

Lihthangete (asjade ja teenuste puhul alla 40 000 euro ja ehituslepingute puhul alla 250 000 euro - toim) puhul juhindutakse kliinikumi soetuste korrast. "Võimalusel võetakse pakkumised kolmelt pakkujalt. Soetuste algatamisel koostatakse soetuse taotlus, mida menetletakse ettenähtud korras, hankemenetlust ei järgne," lausub Tael. Ta lisab, et haigla hankekomisjoni ei kaasata inimesi, kes on ostetava kauba või teenuse müüjad.

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) alla kuuluva ITK Kuulmiskeskuse juhil Liina Luhtil on firma Audiomed. Kodulehe andmetel müüb ettevõte kuuldeaparaate, sisekõrva- ja luukuulmisimplantaate ning diagnostikaseadmeid.

Kodulehel pole ühegi töötaja nime, ainsateks kontaktideks on firma meiliaadress ning Luhti mobiiltelefoninumber. Ametlikeks partneriteks on Audiomedil ITK, SA TÜ Kõrvakliinik, SA Kõrva-nina-kurguhaiguste kliinik ja Ida-Virumaa polikliinik-rehabilitatsioonikeskus OÜ Corrigo.

Luhti juhitav ITK Kuulmiskeskus tegeleb Põhja-Eesti kuulmispuudega inimeste diagnostika, ravi ja rehabilitatsiooniga.

Iga osalemine on lõppenud võiduga. Riigihangete register näitab, et Audiomed on võitnud alates 2008. aasta märtsist kokku kuus riigihanget, mille tellija oli TÜK. Kõik osaletud hanked on Audiomed ka võitnud.

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) aga Äripäeva küsimustele ei vastanud ning infot Audiomedi hangete kohta ei avalikustanud.

"Nii TÜK kui ITK on tellinud Audiomed OÜ-lt meditsiiniseadmeid nii riigihangete raames kui nende väliselt. Audiomed on tavaline äriettevõte ning tegutseb kasumi saamise eesmärgil, seega ka kõik tellimused on täidetud sellest lähtuvalt," ütleb Luht.

"Ma pole oma käitumisega ei otse ega kaude mõjutanud TÜK ega ITK vastavate organite otsuseid seoses kõnealuste tellimustega, sealhulgas otsuseid, millal, millises mahus ja milliselt tarnijalt meditsiiniseadmeid tellitakse. Otsused tellida meditsiiniseadmeid Audiomed OÜ-lt on TÜK ja ITK vastavad organid vastu võtnud iseseisvalt," kinnitab ta.

Tööandja on eraärist teadlik. Liina Luht ütleb, et palus juba 2005. aastal juristidel kõnealust olukorda analüüsida ning nende hinnangul ei esinenud Audiomedi ja ITK vahelises äriajamises minetusi korruptsioonivastase seaduse mõttes. "Samuti teavitasin samal aastal huvide konflikti vältimise eesmärgil enda tööandjat ITKd minu äritegevusest Audiomed OÜ vahendusel," lisab ta.

Kui palju ITK hankeid Audiomed on võitnud, ta aga öelda ei taha. "Audiomedi majandusnäitajad on avalikult kättesaadavad. Kõik muud andmed on seotud teiste partneritega ning ma ei pea nende avaldamist eetiliseks äripartnerite suhtes," ütleb ta.

Luht kinnitab, et pole kunagi kuulunud haigla hankekomisjoni. "See oleks ebaeetiline ning seadusevastane." Doktor on enda sõnul töötanud ligi 29 aastat kõrvaarstina ja viimased 22 aastat tegelenud vaegkuuljatega.

"Tundub küll, et mis see üks aparaat ära ei ole ja iga müügimees saaks selle müümisega hakkama. Tegelikkuses pole asi nii lihtne. Tänapäevased tehnilised abivahendid on väga keerulised elektroonikaseadmed, mille tundmine ja patsiendile valimine nõuab nii arsti teadmisi kui ka teiste spetsialistide kaasamist," selgitab ta.