Kui suurelt Eesti võlglasi aitab?

Aga vaidlust oleks vaja, et kasvõi avalikult selgitada seda, millised katsumused meid ees ootavad ja millised kohustused abiga omale võtame. Näiteks oleme eeldatavalt juunis liitumas Euroopa ajutise kriisifondiga (EFSF), kus meil tuleb maksimaalselt anda garantiisid kuni 2,5 miljardile eurole. Rahandusministeeriumi hinnangul ei jõua reaalselt tegelik garantii kunagi nii kõrgele.

Alates 2013. aastast luuakse aga püsiv Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) ehk euroala riikidele loodava Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) analoog. Summa, mis selleks sissemaksete ja garantiide näol alates 2013. aastast euroala riikide poolt kavandatakse, on kokku 700 miljardit eurot. 80 miljardit on riikide vahel jagatud rahaliste sissemaksetena. Ülejäänud osas antakse garantii vastavalt riigi suurusele. 

Eesti kavandatav osa ESM-s on Rahandusministeeriumi kodulehe järgi kokku 1,3 miljardit eurot, millest rahana makstaks 149 miljonit, suuremas osas aga antakse garantiid. Et Eesti need kohustused võtaks, ootab meid kõigepealt ees lepingute sõlmimine ja seejärel peab riigikogu need ka kinnitama. Praegu pole veel selge, millal parlamendis need asjad otsustamisele tulevad, kuna lepinguid pole veel sõlmitud.

Rahandusminister Jürgen Ligi jäi eile teemat kommenteerides napisõnaliseks. „EFSFi kui ESM suhtes on praegu lahtisi otsi ning Eesti ei ole nendega ka ühinenud. Praegu ei ole varem korduvalt öeldule midagi lõplikku lisada, mistõttu ootaksin otsused ära. Meie jaoks ei ole peaküsimus mitte tulevase võimaliku panuse võimalik maksimum, vaid abilaenude range tingimuslikkus ning säästu- ja reformikavade vääramatu elluviimine abisaajate poolt,“ sõnas ta.

See maksimum, millest Ligi räägib, võib aga olla just konksuga küsimus. Kui mõni ESMi riikidest abi vajab, siis ta ise ei saa enam võlgu garanteerida. See tähendab, et teiste riikide osa antavates garantiide vastavalt suureneb.

Kui abivajajaks peaks näiteks osutuma Hispaania, siis tema osakaal ESMs on tervelt 12%. „Hispaania osalus on väga suur – 12% ESMis – hoiame pöialt, et Hispaaniast kunagi klienti ei saa – selle kasuks räägib fakt, et võlakoormus on suhteliselt kontrolli all – praegu 65% kandis SKPst,“ võib leida ühest ministeeriumi paari kuu vanusest dokumendist ebatavaliselt emotsionaalse märkuse (vaata uudisele lisatud faili). Eile õhtul võttis ministeerium dokumendi veebist maha.

Mure Hispaania pärast on mõistetav juba pelgalt seetõttu, et abipakettide najal päästmist vajava Kreeka, Iirimaa ja Portugali kõrval on nn PIIGS riikidest veel päästeplaanidest väljaspool Hispaania ühes Itaaliaga.

Eesti peaks Hispaaniat näiteks võttes oma 1,3 miljardi suurust garantiid suurendama mõnekümne miljoni euro võrra, rääkimata euroala suurtest riikidest, kelle osakaal ESM-s suurem.

Teine huvitav väljavõte samast dokumendist: „Ülemkogu järelduste tekstis on üks kaval väljend erakorralise sissemakse vajaduse kohta (kasutades sobivaid instrumente…). Seega ei saa välistada, et ESMi raamlepingusse ilmub mingi säte, mis lubab maksta nt AAA-riigi võlakirjades vmt. Me ei peaks väga jõulised selles küsimuses hetkel olema (Saksa võlakirju on meilgi…).“ See näitab, et vajadusel võiks näiteks Saksamaa raha asemel emiteerida võlakirju, Eesti aga mitte.

„Ma ei tahaks spekuleerida selle üle, et mis juhtub siis, kui,“ kommenteeris võimalikku halba tulevikustsenaariumi Hispaania näitel riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Taavi Rõivas. Samuti ei näinud ta põhimõtteliselt midagi ebatavalist ka selles, et osa sissemakseid võidakse teha näiteks võlakirjades. „Vara natuke kommenteerida, kuni pole kokku lepitud. Teatud analoogia on ilmselt leitav ka IMFga. Ka IMF-s ei ole kõik kapital 100%liselt sisse makstud. Kuidas ta välja hakkab nägema, ma praegu seda ei spekuleeriks,“ sõnas ta.

Rõivas ei ole nõus, et riigikogus päästepakette ei arutata. „Eestis on täpselt samad reeglid, nagu Soome parlamendis. Euroopa Liidu asjade komisjonis on seda teemat ka mitmel korral arutatud. Arutelu on parlamendis üsna pikalt käinud,“ selgitas ta. Tema sõnul ei ole arutelu selline, nagu Soomes, kus Portugali paketi osas oli tuliseid vastaseid. „Seda tüüpi küsimusepüstitust, mis kogu Euroopa solidaarsuse kahtluse alla seaks, ei ole vähemalt Eesti parlamendis siiani püstitatud. Hinnatakse seda konteksti, et Eestil on väga selgelt Euroopa Liidust ja eurotsoonist rohkem võita kui kaotada,“ lisas ta.

Sotsiaaldemokraadist riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor sõnas, et nemad abipaketis osalemise vastu ei ole. „Minu lemmiklause selle kohta kõlab nii, et sellist olukorda, kus Euroopal läheb hästi ja Eestil mitte nii – seda ma kujutan ette. Aga sellist olukorda, kus Eestil läheb hästi ja Euroopal halvasti, nihukest olukorda olla ei saa,“ sõnas ta. Samas nentis ta, et arutelu tõesti väga pole olnud ja see sõltub eelkõige selles, millal valitsuselt täpsem info aruteluks tuleb.

“Täna on valitsus juhtinud meid olukorda, kus Eesti hakkab toetama endast olulisemalt rikkamaid Euroopa riike,” kommenteeris küsimust riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson. Samas nentis ta, et seisukohti saab hakata esitama alles siis, kui valitsus on esitanud riigikogule Euroopa Liidu poolt sätestatud tingimused ja olemas on garantii, et sellised abipaketid tõepoolest tagavad ELi jätkusuutlikkuse. “Kindlasti tuleb ka selgitada, kas edukamana näimise soovis pole Eesti võtnud endale üle jõu käivaid osamakseid,” märkis ta. „Kindlasti tuleb rahaliselt nii mahukaid kohustusi, mis puudutavad kõiki Eesti inimesi arutada oluliselt laiemalt kui seni. Praegu tundub pigem, et rahandusminister Jürgen Ligi on Euroopas oma jah-sõna abipakettidele öelnud ning rohkem seda teemat ei arutatagi,” lisas ta.

Rõivase sõnul on küsimus selles, et kokkuleppeid osalemiseks pole veel sõlmitud ja seega pole ka riigikogul veel midagi ratifitseerida. “Minu isiklik eelistus oleks see, et me jõuaksime teha Euroopa Liidu asjade komisjoni eestvedamisel ühisistungi rahandus- ja põhiseaduskomisjoniga, kus arutame selgeks põhiküsimused. See võiks toimuda enne jaanipäeva. Millal täpselt toimub otsuste tegemine, seda on vara täna öelda – pigem on tunne, et see võib jääda sügisesse,” ütles Rõivas.