Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dokument, mis peideti

    Avaldame rahandusministeeriumi koduleheküljel olnud euroabi korduma kippuvate küsimuste vastused, mis pärast Äripäeva huvi tundmist maha võeti.

    Dokumendis räägitakse ametliku dokumendi kohta üllatavalt lahtise tekstiga võimalikest mustadest stsenaarumitest ning ebavõrdsusest jõukamate ja vaesemate riikide kohtlemisel.
    Küsimus: Kas ja kui palju tuleb sisse maksta lisaks 149 miljonile (viies osas a`la ca 30 miljonit), ja milles üldse sisse makstakse?
    Vastus: Kõigepealt äärmuslikus, ebatõenäolises olukorras võidakse sissemakset nõuda kiiremini kui 5 a – peab olema tagatud, et sissemakstud K moodustaks vähemalt 15% antud laenudest (ehk PiC/laenud=0,15). Nt, kui 2013.a. oleks äärmuslikult vaja laenumahtu rohkem kui 107 mld (sellisel juhul juuliks 2013 sisse makstud 16 mld on vähem kui 15% vajadusest), siis tuleks täiendavalt kiiremini maksta.
    620 nõudmiseni (callable) K ja tagatiste jaotust pole veel paika pandud. ÜK järeldustes on PiCi/ laenumahu suhte piir 15%, seega peaks teoreetiliselt ESM kõigepealt laenama üüratu summa: 533 miljardit aastaks 2017 ja alles siis jääb määr väiksemaks, kui aastaks 2017 kokku sisse makstud PIC (80 mld). Eeldame, et riigid lahendavad oma probleemid jõuliselt konsolideerides ja EFSFi (EFSMi toel, kel vaja, varem ja 533 mld vajadus ei ole realistlik.
    Kui täiendava sissemakse teema tõusetub kunagi, siis meie huvi oleks võimalikult vähe täiendavalt sisse maksta (kuigi tegemist on finantsvaraga), suured jõukad tahaksid pigem sellist lahendust, et vaesemad maksavad rohkem sisse ja nemad rohkem garanteerivad. Igal juhul tavaolukorras peab sellised otsused langetama ühehäälselt ESMi nõukogu ehk rahandusministrid – seega meil on alati võimalik end kaitsta.
    Üldjuhul tehakse sissemakse rahas. Ülemkogu järelduste tekstis on üks kaval väljend erakorralise sissemakse vajaduse kohta (kasutades sobivaid instrumente…). Seega ei saa välistada, et ESMi raamlepingusse ilmub mingi säte, mis lubab maksta nt AAA-riigi võlakirjades vmt. Me ei peaks väga jõulised selles küsimuses hetkel olema (Saksa võlakirju on meilgi…).
    Sissemakses osalevad kõik riigid, ka programmiriigid. Küll aga ei osale ESMi klientriik garantiides. St, et kui 620 mld garanteerimiseks nt Portugal ära kukub, jagatakse tema osalus proportsionaalselt ümber. Piltlikult: PT osalus ESMis 2,51%. Meie täiendav koormus 0,186% 2,51`st ehk meie täiendav koormus ESMis 0,0047% ja kokku uus koormus 0,19%.  (Hispaania osalus on väga suur – 12% ESMis – hoiame pöialt, et Hispaaniast kunagi klienti ei saa – selle kasuks räägib fakt, et võlakoormus on suhteliselt kontrolli all – praegu 65% kandis SKPst.)
    Küsimus: kas Eesti riigikogul on võimalik hilisemas etapis kohustustest loobuda?
    Vastus: Euroala stabiilsuse tagamine on meile alati kõige kasulikum ja euroala liikmena on meil vastutus ja tunnetatud kohustus. Siseriiklikke menetlusprotseduure annab peenelt sättida. Kui saame EFSFi täiendatud raamlepingu ja ESMi raamlepingu, mille alusel parlamendimenetlust ellu viia, võime vajadusel sinna sisse kirjutada klausli, et iga välja antava laenu peab veelkord Parlament heaks kiitma. Need toimingud vajavad kõigepealt ametkondadevahelist arutamist, mis on meil ellu viimisel.
    Küsimus: kas Eesti maksumaksja siis peab kinni maksma perifeeria priiskamise?
    Vastus: ESMist laenu võtmine tähendab suhteliselt soliidset tasu laenu andjatele: 2 pp + 1 pp täiendavalt, kui laenutähtaeg on pikem kui 3a. Kui neid tulusid ka välja ei maksta riikidele, vaid jäetakse toetama ESMi põhikapitali, siis meie rahvusvaheline vara (ebalikviidne meile, seda küll) – osalus ESMis – kasvab.
    Kui meie peaksime tõesti suuremahulisi garantiisid realiseerima hakkama ja selleks raha turult laenama, ning kui meie võetav laen on kallim kui ESMi poolt klientriigi jaoks turult võetav laen, siis analoogiliselt EFSFiga (kust nt Portugal on saanud „hinnaalandust”) toimub riigile hinnavahe kompenseerimine. 
    Igale laenuandmisele eelneb väga korralik ja põhjalik võla jätkusuutlikkuse hindamist KOMi, IMFi ja EKP poolt. Seega – laenu andmise eel tehakse kõik selleks, et laen saaks ka tagasi makstud – vajadusel peab klientriik selleks ellu viima erasektoriga koostöös erasektori võla restruktureerimise (ennekõike tähtaja pikendamise, intressi alandamise, äärmuslikul juhul ka põhiosa alandamine – nn juukselõikus = haircut) – ja loomulikult peab klientriik ette näitama ambitsioonikad lubadused eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide osas. Seega laenu ei anta riigile ilma tingimusteta, mis tagavad jätkusuutlikkuse. Seega ei maksa me kõigi eelduste kohaselt midagi kinni (loodetavasti) ja laen ei kajastu ka meie võlakoormuses (alates 2013 keskpaigast).
    Lõpuks kaitseb meid eelistatud kreeditori staatus – äärmuslikus olukorras kuuluvad ESMi ja ka nt IMFi ees olevad kohustused esimeses järjekorras täitmisele, teisi võib ees oodata restruktureerimine…
    Kreekal on programm, mis tehti just Kreeka maksejõulisuse huvides realistlikuks, meie selles ei osale. Eeldame, et Kreeka täidab oma lubadused ja jõuab 2013.a. jooksul alla 3% defitsiidini ning jätkab ambitsioonikat võlakoormuse alandamist  ja teeb kõik selleks, et ei vaja EFSFilt/ ESMilt lisa. EFSFiga liitume alles siis, kui kõik protseduurid on ellu viidud ja see võtab kindlasti kuid. Seega ei osale me ka Iiri programmi esimestes laenuosades, vähemalt. Hilisem osalemine – kui väljamakseid siis veel tehakse - kajastub meie võlakoormuses. (EFSFi koguosalus Iiri programmis on suhteliselt väike – kõik kokku 17,7 mld eurot. )
    Küsimus: kas üldiselt maksavad kõige enam need, kes kõige vähem vajavad?
    Vastus: olgem täpsed, kõige kõrgem PIC koormus, ja osalus (kui programmiriigiks ei muutu) on uue lahenduse korral Portugalil (vt joonis) – kes võib, aga ei pruugi,  olla ka üks tõenäoline abivajaja.
    Kuna osalused on meie ettepaneku tulemusel siiski suhteliselt ühtlaselt euroala keskmise (ligi 8% SKPst) ümber, ja nt Hispaanial enamvähem täpselt keskmisel tasemel, siis ei pea see argumentatsioon väga vett.
    Küsimus: ESMi viib kahekiiruselise Euroopani?
    Vastus: Mitte-euroalal on stabiilsuse tagamiseks turvavõrk juba olemas – EL eelarve põhine Balance of Payments facility (maksebilansi mehhanism) – mida on ka usinalt kasutatud – seega loome võrdse olukorra. Ja normaalse olukorra – turvavõrk oleks võinud olla olemas juba palju varem. Nt USA`l on stabiliseerimisinstrument föderaaleelarves.
    ESM ei saa kuidagi kahju tuua euroala perifeeria tootlikkusele, väga arusaamatu loogika. Vastupidi. Kreeka, mis pole küll ESMis, kuid mis on samuti koostöös IMFiga, programm seda just kinnitab, et see on suunatud tootlikkuse kasvule (investeeringud, ekspordipotentsiaal, tööturu paindlikkus, avalikust sektorist õhu välja laskmine…). Lisaks ESMile on ju veel kogu kõikehõlmav pakett (reageering kriisile), mille koostisosad on suunatud tootlikkuse kasvule kõigis liikmesriikides. Catching-up riikides on kasv reeglina kiirem kui konvergeerunud majandustel. Seni on perifeeria kasv olnud  pärsitud üle jõu elamise tõttu, millega aktiivselt praegu tegeletakse. ESM stimuleerib tugevalt täiendavaid muutusi tegema kogu majanduses, sh majandusprogrammi kaudu.
    Küsimus: kas oleks õiglane, et maksame ESMi sisse EKP võtme alusel, sest selle võtme alusel saame ju ka EKPst dividende?
    Vastus: ei saa unustada, et maksame EKP põhikapitali selle võtme alusel ju ka suhteliselt rohkem sisse. EKP võtmel (rahvastiku osakaal, rikkuse osakaal) ja emissioonitulu jagamisel on mingi seos. Euro on meie kõigi ühine väärtus. Emissioonitulu jagamisel on sellest lähtuvalt rahvaarvul mingi loogika. (Meie meelest võiks põhimõtteliselt kaaluda ka EKP kapitali valemi muutmist – kui keegi arvab, et oleme topeltmoraaliga ja rehepaplikud – seda vaadatakse aegajalt ka üle.)
    ESMiga paralleeli tõmbamine pole õige. Rahvaarvul pole mingit seost riigirahanduse jätkusuutlikkuse või kriisidega. ESMi panustamine peab olema proportsionaalne rikkusega, mitte regressiivne.
    Küsimus: kas ESM taltsutab turge?
    Vastus: eeldame, et ambitsioonikas konsolideerimine ja majanduspoliitiline järelevalve taltsutavad turge.
    Raha maailmast ei kao ja ta tahab saada jätkuvalt paigutatud. Rahal on üldiselt huvi stabiilse riikliku võlakirja järele.
    Taust (esialgne ettepanek meile 3,4 pp SKPst kõrgem ehk 500 mln eur): Osalus (%) ESMis:
    Country ISO ESMAustria  2.783Belgium  3.477Cyprus  0.196Estonia  0.186Finland  1.797France  20.386Germany  27.146Greece  2.817Ireland  1.592Italy  17.914Luxembourg  0.250Malta  0.073Netherlands  5.717Portugal  2.509Slovakia  0.824Slovenia  0.428Spain  11.904Total  100.0
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.