Lukašenka sipleb konksu otsas

Valgevene rubla devalveerimine oli prognoositav. Viimastel aastatel oli jooksevkonto defitsiit kasvanud 15%ni. Pärast majanduskriisi vähenes esmakordselt üle aastate eksport. Edasi oligi president Aleksandr Lukašenkal kaks võimalust, kas devalveerida rubla või meelitada välisinvesteeringuid. Lääs raha ei anna ning Venemaa kahtleb. Tõsi, viimane pakkus abi Euraasia Majandusühenduse fondi kaudu. Juunis eraldatakse Valgevenele 800 miljonit dollarit. Kuid sellest jääb selgelt väheks. Ekspertide sõnul vajab Valgevene taastumiseks vähemalt 3 miljardit dollarit aastas. On ka alternatiivne võimalus kehtestada valuutale erinevad kursid siseriiklikult ja impordiks/ekspordiks, kuid seegi ei tööta pikaajaliselt.

Otsustav kriis? Tegu on tõesti tõsise kriisiga, mis võib kehtiva režiimi riigis kukutada. Lukašenka on tõestanud ennast Venemaale ebameeldiva partnerina. Vladimir Putin ei talu Lukašenkat ka isiklikult. Lukašenka on seni osavalt laveerinud Lääne ja Venemaa vahel, saades viimaselt odavat gaasi, mis on sisuliselt riiki ülevalt pidanud. Kõik kaardid on Venemaa käes. Kui varem tulid positiivsed signaalid suhetest Euroopaga, siis pärast viimaseid valimisi ja sellele järgnenud repressioone ei ole head suhted enam võimalikud. Praegu ei ole teada, kas Venemaa plaanib Valgevene režiimi kukutada. Venemaa enda olukord on seoses lähenevate valimistega keeruline. Ilmselt hoitakse režiimi kuni 2012 märtsi valimisteni vee peal ja lõplik otsus sünnib järgmisel aastal.

Autor: Vladimir Jushkin