Merko Ehituse kvartalitulemusi tuleb karta

Pärast tänast reaktsiooni peaks mainima, et Merko Ehituse kvartalitulemusi peaks investorid juba kartma.

Nimelt kukkus ehituskontserni väärtpaber viimati tänasest enam 22. veebruaril, kui ettevõte tuli välja prognoositust nõrgemate 2010. aasta neljanda kvartali tulemustega. Ka möödunud aasta kolmanda kvartali raporti avaldamise päeval tabas Merko Ehituse väärtpaberit mõõdukas 2,4% langus ning kolme päevaga vajus väärtpaber kokku umbes 5% võrra.

Enne neid kvartaleid olid ehituskontserni tulemused aga reeglina üle ootuste positiivsed. Mäletatavasti möödus Merko Ehituse jaoks terve pikk masuperiood suhteliselt väikeste kaotustega, kus ühelgi aastal kahjumit ei tulnud, samas kui Nordecon ja Arco Vara kandsid hiigelkahjumeid.

Samas on raskused käes nüüd ning Merko Ehituse ehmatas lisaks suurele kahjunumbrile analüütikuid ka madala käibega.

Ehkki ehitustööde mahud on statistkaameti andmetel kasvanud Eestis aastatagusega võrreldes keskmiselt 29% võrra, jäi Merko Ehituse müügimaht möödunud aasta tulemusele alla 18% ja ulatus 26,2 miljoni euroni, mis on nõrgim esimene kvartal pärast 2002. aastat. Ka 4,1 miljoni eurone kahjum peaks Merko Ehituse jaoks olema ajaloo suurim kahjunumber.

Merko Ehituse võimaliku nõrga seisu võisid investorid välja lugeda juba Tiit Robeni 11. mai intervjuust Bloombergile, kus ehitusfirma tegevjuht tõi välja, et 2011. aasta tuleb Balti riikide ehitajaile kontrollimatu materjalide hinnatõusu tõttu kõige keerulisem aasta.

Ka esimese kvartali tulemuste kommentaaris märkis Roben, et ehitusturule jõuab kriisi põhi tänavu. Samas avaldas ta lootust, et Merko Ehituse ülejäänud kvartalid tulevad edukamad ja aasta arvestuses lõpetab ehitusfirma kasumis.

Samas arvan aga, et investorid on pannud Merko Ehituse aktsia hetkel pigem ootele ning enne teise kvartali tulemuste avaldamist väärtpaber tõusu ei näita.