Miks ei arutata võlakriisi riigikogus?

Eesti on olnud euroala täieõiguslik liige alates 1. jaanuarist, mil võeti kasutusele euro. Selle lühikese aja jooksul on teatud riikide finantsprobleemid saanud ka Eesti riigi mureks. Kiireks olukorra leevendamiseks on Euroopas loodud Euroopa Finantsstabiilsuse Fond. Eesti ei ole selle fondiga veel liitunud, kuid eeldatavasti toimub riigikogus ratifitseerimise protsess selle aasta esimeses pooles. Lisaks Euroopa finantsstabiilsuse fondile on põhimõtteliselt kokkulepitud, et 2013. aastast hakkab toimima Euroopa stabiilsusmehhanism, millega liitumine on euroala riikidele sisuliselt kohustuslik, teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele on see vabatahtlik.

Eesti peab sisse maksma 149 miljonit eurot viie aasta jooksul võrdsetes osades alates 2013. aasta juulist. Seega on Eesti rahaline sissemakse umbes 30 miljonit eurot aastas. Selle summa eest on võimalik ehitada umbes 15 lasteaeda, kuna ühe uue lasteaia ehituse maksumus jääb suurusjärku 1,9 miljonit eurot. Meie lasteaiad jäävad ehitamata, kuna tuleks toetada näiteks Kreekat, kus kulub pensionide maksmiseks 12% SKPst, samal ajal ELi keskmes vaid 3%.

Murelikuks teeb veel, et rahandusminister on Euroopas juba kindlasti nõusoleku andnud ja igale poole peaaegu et käe alla pannud. Parlamendis seni mingit debatti pole toimunud erinevalt Soomest, kus selle üle eelkõige parlamendis debatt toimus. Meil terendab kaunil silmapiiril jällegi kummitempli roll.