Pensioniraha investeeritakse otse järjest vähem

LHV kõik pensionifondid sisaldavad otseinvesteeringuid Venemaale, näiteks Gazpromi, Sberbanki, Peterburi ja Moskva panga, Sistema ja Lukoil ADRi võlakirjadesse või aktsiatesse.

"Kuigi Venemaa fiskaalseis on tugevam kui ükskõik millisel lääneriigil, on seal oma riskid, mis seletavad riskipreemia olemasolu," viitas LHV pensionifondide juht Andres Viisemann riskist tulenevale paremale tootlusele. Investeerides nn poolriikides just firmade võlakirjadesse, on tema sõnul võimalik saada kõrgemat tootlust kui valitsuse võlakirjadega, sealjuures oluliselt rohkem riskimata. "Minu hinnangul võivad ettevõtete võlakirjad mõnes olukorras olla isegi vähem riskantsed."

Venemaale investeerimist toetab Viisemanni sõnul näiteks ka see, et idanaabri eelarve tuleb 2,7% ülejäägiga ning välisvõlg oli 2010. aasta lõpuks 33% SKPst. Venemaa valitsuse riskipreemia võrreldes USA omaga on praegu 1,17%.

LHV suurendas Eesti aktsiate osakaalu. LHV suurim investeering on praegu aga Balti riikide aktsiad. "Suurendasime eelmisel aastal oluliselt Eesti aktsiate osakaalu," ütles Viisemann. Praeguses keerulises turuolukorras ei soovi tema tiim fondide kaudu panustada turgu kui tervikusse, vaid otsib ise üksikuid väärtpabereid, millel näeb rohkem väärtust. LHV on Venemaale panustanud umbes 10% ning Baltimaadesse sõltuvalt fondi konservatiivsusest 20-30% selle mahust.

Kui veel mullu leidus nii mõnegi pensionifondi portfellis nn Euroopa "sigade" ehk võlakriisis PIIGS- riikide (Portugal, Iirimaa, Itaalia, Kreeka ja Hispaania) võlakirju, siis nüüd enam peaaegu mitte.

"Et eurotsooni valitsusvõlakirjade varaklass tervikuna ei esinda meie jaoks enam riskivaba varaklassi, eristasime sealsete võlakirjade jaoks baasturud ja problemaatilise perifeeria," sõnas Swedbanki pensionifondide fondijuht Katrin Rahe. Olulisemate riskivabade baasturgude sekka kuulub lisaks Saksamaale ja Prantsusmaale üllatusena ka Itaalia.

Kui eelmise aasta lõpus oli Swedbanki konservatiivseimas K1 fondis Itaalia võlakirju ligi 5% fondi mahust, siis tänavu märtsi lõpus juba üle 12%. "Itaalia eelarvepositsioon on märgatavalt paremas seisus võrreldes perifeeriaga ja ka pangandussektor on tugev ning hästi kapitaliseeritud," põhjendas Rahe.

Mullu oli Swedbankil ka PIIGSi teiste riikide võlakirju, kuid veebruariks oli nendega lõpp. Riiklikest võlakirjadest torkas mitme pensionifondi portfellis silma panustamine Leedu võlakirjadesse. "Pidades Balti riike koduturuks, on Leedu valitsuse võlakirjad, mis muuseas olid algselt osaliselt emiteeritud ka Eesti kroonides, mingigi võimalus lähipiirkonda investeerida," põhjendas Rahe.

Kõige fondilembesemad on SEB ja Nordea pensionifondid, lisaks ka Swedbank ja Sampo.

"Jah, tõepoolest eelistame fondiinvesteeringuid," ütles SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. "Usume, et fondide kasutamine on paari aasta perspektiivis kasvav trend."

Investeeringut juhib keegi kolmas. Kunsingu sõnul juhib mitmel pool maailmas pensionifondi reeglina suhteliselt väike grupp inimesi, kes otsivad vastust küsimusele, millistesse varaklassidesse ja mil määral peaks investeerima. Kui vastus käes, antakse konkreetsed investeeringud reeglina juhtida kellelegi kolmandale.

Kunsingu sõnul on SEB ka otse investeerinud, kuid see pole alati olnud tõhus. "SEB Ida-Euroopa tiimide liikmed juhtisid varem otseinvesteeringuid pensionifondide arvel, ent mingit kulueelist sellest ei tulnud. Pigem vastupidi."

Sampogi eelistab fonde. Swedbank eelistab võlakirjade puhul otseinvesteeringuid, aktsiate puhul aga fonde. "Võlakirjade puhul on üliolulised intressi- ja tulukõvera riskid, mida fonde kasutades piisavalt täpselt juhtida ei saa. Aktsiainvesteeringute puhul on optimaalne võtta regiooniti hajutatult tururiski, mitte sõltuda niivõrd üksikettevõtte käekäigust," selgitas Rahe.

Rahe sõnul pole fondiinvesteering mugavusinvesteering, sest omades ligipääsu kogu maailma fondidele, on paremate väljavalimisel ja nende pideval monitoorimisel tehtav töö väga mahukas.

Sampo pensionifondide juhid Märten Kress ja Martin Hendre eelistavad praegusel üleilmse nn kriisijärgse taastumise aeglustumise ajal kiireid, likviidseid ja hajutatud investeeringuid ehk samuti fonde. Sampo fondidest leiab valdavalt sama grupi ehk Danske Investmentsi fonde, mille eelistamist põhjendavad küsitletud soodustustega tasudelt ning suurima läbipaistvusega.

"Aktsiate puhul oleme jätkanud oma kompetentsi piires üksikaktsiatesse investeerimist ning väljaspool seda investeerime indeksite või kolmandate osapoolte fondide kaudu," märkis ERGO fondijuht Siim Valner.

Järgime praegu strateegiat investeerida teiste investeerimisfondide kaudu, et tagada varade hea likviidsus, igapäevane turuhind ning riskide piisav hajutatus. Strateegia on olnud siiani edukas ja selle muutmine ei ole praegu päevakorral. Otseinvesteeringute juurde tasub asuda siis, kui need pakuvad lisaväärtust. Valime investeeringuid vastavalt sellele, millises regioonis ja varaklassis on sobivaim kasvupotentsiaal. Kuna fondide valik on väga lai, siis lähtume eelkõige meie spetsialistide tunnustatud fondidest, mille hulgas on ka Nordea oma fonde, kuna nende puhul teame paremini, kuidas neid juhitakse ja millised on fondiga seotud riskid. Samas pole me eesmärk investeerida vara mingis konkreetses ulatuses Nordea oma fondidesse. Nordea Pensions Estonia valitseb üksnes pensionifonde ja seetõttu puudub ka huvide konflikt teistesse Nordea fondidesse investeerimisel.