Võru jäätmeveo konkursi tingimused konkurentsiameti vaagida

Ameti tähelepanu on pälvinud hankedokumentide see osa, mille järgi antakse hindamispunkte sõltuvalt lõppjäätmekäitluskoha kaugusest. Üle veerandi punktidest saab, kui jäätmekäitluskoht asub Võrust kümne kilomeetri raadiuses ehk sisuliselt suunab Võru linn jäätmed endale ja Võru vallale kuuluvasse Umbsaare jäätmekeskusesse.

ASi Veolia Keskkonnateenused juhataja Argo Luude sõnul on tegemist kavala skeemiga, kuidas korraldatud jäätmeveokonkursi kaudu suunatakse jäätmed ühte kindlasse kohta.

"Võru linn proovib administratiivsete meetmetega suunata jäätmed Umbsaare jäätmejaama, et oma investeeringut päästa. Minu arvates on siin tegemist konkurentsi piiramisega," märkis Luude.

Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos ütles, et amet on võtnud hankedokumendid uurimise alla ning juba lähiajal esitavad nad Võru linnale oma seisukoha.

"Me ei kirjuta midagi ette, aga hindamispunktides väljendub meie tõsine soov, mida me tahame saada. Linn on huvitatud, et Umbsaare jäätmejaam jääks ellu," selgitas Võru linnamajanduse osakonna juhataja Hegri Narusk.

Et korraldatud jäätmevedu on pandud kohalikule omavalitsusele kohustuseks, siis peaks Naruski arvates omavalitsusel olema ka õigus valida, kuidas seda küsimust lahendatakse.

"Jäätmevaldkonnas oleks konkurentsiameti negatiivne seisukoht äärmiselt halb, sest see tõmbaks edaspidi kõikidele Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektidele vee peale. Neil poleks enam mõtet raha anda, kuna omavalitsused ei garanteeri rajatavatesse prügijaamadesse prügivoogusid," lisas Narusk.

Prügivedajad ei taha aga Umbsaarde jäätmeid viia, sest sealne väravahind on niivõrd kõrge, et Tartus asuvatesse jäätmejaamadesse vedamine tuleb odavam.

Suured jäätmejaamad pole ainult Võru probleem. "Ilmselgelt on Umbsaare jäätmejaam Võru linna jaoks liiga suur. Võru linnas piisaks jäätmete ümberlaadimisjaamast, mis maksab 850 000 krooni. Tänu sellele on püsikulud väga suured ning väravahind läheb kõrgeks. Kuid see pole ainult Võru probleem. Saaremaal Kudjapes on investeeritud 45 miljonit krooni, Rakvere jäätmejaam maksab 60 miljonit krooni. Aastate eest tehtud valed otsused hakkavad nüüd kätte maksma," märkis Luude.

Naruski sõnul saaks väravahinda allapoole tuua, kui terve maakond tooks prügi Umbsaarde.

Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastas jäätmejaama rajamist enam kui 7 miljoni krooniga.

Eelmise aasta sügisel algatas politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuur jäätmejaama rajamisega seonduvate asjaolude uurimiseks kriminaalasja. Lõuna ringkonnaprokuratuuri andmetel ei ole seni kellelegi kahtlustust esitatud.

Mullu veebruaris saatis konkurentsiameti peadirektor Märt Ots Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kirja, milles soovitas hoiduda ainuõiguse vms eelisseisundi andmisest ühele jäätmekäitluskohale.

Nimelt plaanis linnavalitsus suunata kõik Tallinna linna haldusterritooriumil tekkivad jäätmed ühele ettevõtjale, kas siis Eesti Energia või tollal ka Dalkia plaanitud jäätmepõletustehasesse.

"Kuna Tallinna linnavalitsus ei ole näidanud ära, milline avalik huvi põhjendaks ühele jäätmekäitluskohale ainuõiguse andmist, siis jäätmekäitluskoha valik peaks toimuma konkurentsi alusel ehk jäätmete pärast peaksid konkureerima kõik teatud tingimustele vastavad ettevõtjad," kirjutas Ots.

Võru Umbsaare ümberlaadimisjaam on omavalitsuse jaoks vähemalt seitse korda kallim, kui tegelikult vaja oleks. Selge, et sellisel jaamal on ka suuremad tegevuskulud ja vabas turukonkurentsis jaam hakkama ei saaks. Olukord Võrus, kus linn proovib hankedokumendi hindamissüsteemiga manipuleerides suunata jäätmeid oma kallisse ümberlaadimisjaama ja lasta kõik kulud kodanikul kinni maksta, ei ole õige. Lõppkokkuvõttes on parem sellised jaamad pankrotti lasta, kui kahjustada konkurentsi või tekitada kodanikule ebaõiglaselt suuri kulusid.