Miljonäride arv kasvab, võlglaste arv kahaneb

Tänane Äripäev toob kaks head uudist. Esiteks, mullu teenis Eestis enam kui miljonikroonist aastatulu rohkem inimesi kui tunamullu. Teiseks, meil on nii võlglaste arv kui ka võlasumma kahanemas. Seega, raha nagu liiguks juba.

Äripäevale teeb asjade säärane käik muidugi rõõmu. Loomulikult meeldib meile, et miljonäride arv on kasvamas, sest see ühe grupi suhteline jõukuse kasv jõuab ühel või teisel moel varem või hiljem kõigini. Kuid veelgi enam teeb rõõmu, et deklareeritud tulu inimese kohta on kasvanud - mullu oli Eesti inimeste keskmine kuusissetulek 1000 krooni suurem kui tunamullu (vastavalt 11 800 ja 10 800 krooni) - ja seda kesk rasket kriisiaastat!

Vähem deklareerijaid. Üks põhjus on tulusid deklareerinud inimeste koguarv, mis vähenes tunamullusega 3,9%. Kuid see ei tähenda ju automaatselt, et need 21 000 inimest, kes tänavu deklaratsiooni ei esitanud, võiks keskmist alla tuua. Meenutagem, tänavu kadus võimalus esimese lapse pealt maksuvaba tulu maha arvestada ja sedagi, et kui inimesel on ainult üks töökoht, ta pole haiguslehel olnud ega aktsiaid müünud, ei peagi ta tuludeklaratsiooni esitama. Talupojaloogika ütleb, et kui pole raha tagasi saada ega ka deklareerimiskohustust, ei hakka keegi seda ka esitama. Võib-olla oleme optimistid. Samas, kui ka võlgade arv on Eesti kahanemas, siis ei tohiks vähem deklaratsioone siiski rohkem õnnetuid inimesi tähendada - keegi neid võlgu siiski ju tasub? Ja võlad vähenevad juba sellises tempos, et võlanõudja, Julianus Inkasso juhi teatel pole praegu enam vestlustes klientidega põhiküsimuseks see, kuidas võlad kätte saada, vaid kuidas rohkem müüa. Ühel tegevusalal on turg hääbumas?

Aga naaskem miljonäride juurde. Sest tegelikult on see pikaks ajaks viimane aasta, mil me tuhandetest kodumaistest miljonäridest rääkida saame - äsja saabunud euro tegi meid kõiki vormiliselt 15,6 korda vaesemaks. Ehk et kui me praegu räägime 1947 isikust, kes mullu enam kui miljonikroonise aastasissetulekuga hiilgasid, siis tuleval aastal saame ilmselt kõneleda vaid paarikümnest miljonini jõudnud inimesest.

Mujal maailmas on asjad vastupidi. Veel üks eilne uudis kõneleb, et kogu maailmas on miljonäride hulk kasvuteel: üle miljoni dollari küündiva varandusega leibkondade arv kasvas mullu maailmas 12%, teatas Kauppalehti. Inflatsioon, mis teha, raha pole enam seda väärt mis vanasti, ütleks nii mõnigi skeptik. Ja tõesti - pärast hiljutist äkilist devalveerimist on praegu keskmine valgevenelanegi puhtformaalselt miljonär. Kuid samast Kauppalehti eilsest teatest selgus ka, et tervelt 39% maailma rikkusest on kõigest 1% inimeste käes. Ja rikaste rahajõed kasvavad endiselt tavainimeste rahaojakestest kiiremini.

Kokkuvõttes on Äripäeval Eesti inimeste pärast hea meel. Suurenevad sissetulekud ja ka maksekäitumine paraneb, vähenevad võlad. Samas on siiski, nagu alati, selleski meepütis oma väike tõrvatilk. Äripäeva arvates ei peaks maksu- ja tolliamet nüüd jumala eest käsi rüppe laskma. Vähenevad maksuvõlad ei tähenda, et maksuhalduri töö otsa saama hakkaks, nüüd tuleks kiiremas korras elukutselised maksupetturid käsile võtta. Maksuametil on veel tööd ja arenguruumi küllaga.

Autor: ÄP