Börsiettevõtete insaiderite tehingud nähtavaks

Viimasel ajal on märkimisväärselt kasvanud börsiemitendiga seotud isikute ettevõttega seotud aktsiatehingud. Ainult maikuus on nn insaiderid ostnud aktsiaid Ekspress Grupis, Premia Foodsis ja Viisnurgas. Ostuotsuse peamise põhjusena tuuakse madalat aktisa hinda ja usku firma tulevikku.

Äripäeva arvates peavad börsiettevõtted tõstma insaiderite tehingud nähtavaks. Seda eelkõige väikeinvestorite huvides, kellel ei jätku aega ega oskusi tehingute otsimiseks vastavast andmebaasist. Sarnaselt pikaaegse börsitraditsiooniga riikidega peavad ka Eestis olema börsiemitendiga seotud isikute aktsiatehingud esitatud börsiteatena, mis kasvatab läbipaistvust ja tagab parema ülevaate.

Väikeinvestorid on infosulus. Börsifirmade juhid peavad kehtivad korda piisavalt avatuks ning sellekohase börsiteate koostamist liiga koormavaks. Praegu ei pea börsiettevõte teatama oma insaiderite tehingutest aktsiatega, vaid vastav märge lisatakse ainult finantsinspektsiooni kodulehele.

Kuid enamik väikeinvestorid ei jälgi jooksvalt inspektsiooni kodulehekülge ega oska insaiderite tehinguid sealt otsida. Samuti võivad väärtpaberituru seaduse alusel insaiderid oma ostu- ja müügitehingute teatamisega viivitada viis tööpäeva. Nii näiteks oleks ajakirjanduse huvita ilmselt jäänudki suurema tähelepanuta Olympicu omanikjuhtide Armin Karu ja Jaan Korpusovi kasiinofirma süvenevat langust ennustanud aktsiate suurmüük 2009. ja 2010. aastal.

Teadete avaldamine ei saa olla koormav. Esiteks on selliseid tehinguid Eestis suhteliselt vähe. Teiseks on vajadusel mõistlik seada börsiteadete avaldamisele näiteks mahupiirangu kriteerium: kui insaider ostab ühe aktsia, ei ole see teadet väärt, kui aga mitme kuupalga ulatuses, siis on.

Insaiderid ise ütlevad, et iga nendega seotud tehingul ei ole ettevõtte seisukohalt väga suurt tähtsust. Tõepoolest on tehingute mahud Eestis suhteliselt väikesed, mis justkui ei lase kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Peale selle võib üks isiklikest põhjusest ajendatud suuremahuline tehing anda vale signaali kogu ettevõtte kohta.

Kuid insaiderite võlts tagasihoidlikkus on kergesti ümberlükatav. Kui näiteks ettevõtte juht investeerib oma poolaasta palga suuruse summa ettevõttesse, ei saa see olla juhuslik või mitmetähenduslik - see on selge märk, et ta teab ja usub sellesse, mida teeb. Ja vastupidi: kui insaider müüb miljonite eurode eest oma aktsiaid, ei ole see pelgalt muudeks kuludeks või investeeringuteks vajaminev summa.

Insaiderite tehingud kannavad sõnumit. Äripäeva hinnangul on tervitatav börsifirmade juhtide usk oma ettevõttesse. See süstib optimismi ka laiemalt Eesti majanduse arengusse.

Insaideritel on alati ettevõtte käekäigust kõige parem ülevaade ning mujal maailmas on nende tehingud - olgu see ost või müük - tavaliselt suunanäitaja. Nii ka Eestis. Kui juba ettevõtte juht oma firmasse ei usu, kes siis veel? Või teismoodi: mis mulje jääb firmast, kus oodatust kehvemaid tulemusi näidanud ettevõtte insaiderid kukuvad aktsiaid müüma?

Selleks aga, et parimaid otsuseid langetada, on vaja õigeaegset ja adekvaatset infot. Mitte ainult omanikust insaideril, vaid ka väikeinvestoril.

Autor: ÄP