Enne majaostu tuleb selgeks teha mängureeglid

Viimsi valla ehitusameti juhataja Juhan Kuller tunnistas, et väikeehitiste ebaseaduslik püstitamine on teema ka nende vallas. "Lahendusi on olnud erinevaid: seadustatud on hoonete püstitamist tagantjärele, aga tehtud on ka ettekirjutusi, hooneid on lammutatud või teise kohta paigaldatud," märkis ta. Kuller toob välja erisuse kahe mõiste vahel. Ehitusseaduses on väikeehitis defineeritud kui kuni 60ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ehitis. Tegemist on nn hoonealuse pinnaga. Ehitisealune pind on aga majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse järgi defineeritud horisontaalprojektsioonina. "Esimene on siis ilma räästaste ja viiluotste aluse pinnata ja teine koos nendega. Seega läheb ehitisealuse pinna hulka ka terrassi pindala," selgitas ta.

Kuller soovitab enne väikemaja ostu teha omanikul endale selgeks kohalikud nõuded. "Ehitiseks peetakse ikkagi objekti, mis on ette nähtud ühes kohas asuma, ka siis, kui majal on rattad all. Igal juhul tuleb kohaliku omavalitsusega ühendust võtta ja vastavad taotlused esitada," rõhutas ta ning lisas, et arvestada tuleb ka detailplaneeringuid ja projekteerimistingimusi, mistõttu väikeehitisi kõikjale paigaldada ei saagi.

Väikeehitisele ei pea seaduse järgi kasutusluba taotlema. Erandiks on see, kui hoone on elamiseks mõeldud. Ent elektrisüsteemid peavad Kulleri sõnul ikkagi korras olema ja tuleohutus tagatud.

"Reeglina ostetakse väikemaju maakohtadesse, kus probleeme pole, aga vallast tuleks enne majaostu ikka läbi käia," rääkis ka Aiamajad.ee omanik Ivar Põldots. Ostjal soovitab ta enne otsustamist läbi mõelda, millised kulutused väikemaja ostuga veel kaasnevad. "Vaadatakse maja hinda, aga juure tuleb veel katusekatte maksumus, viimistlus, vundamendi rajamine," märkis Põldots, kelle müüdavad majapaketid sisaldavad alusraami, põrandalaudu, seinamaterjali, uksi-aknaid koos lukkudega, katusesarikad ja laudist.

Majade hinnad on Põldotsa sõnul on mõne toote puhul viimase aasta jooksul isegi langenud. "Aknad on mõnel tootel läinud kvaliteetsemaks ning nende hinnad on tõusnud. Üldhind on aga langenud," rääkis ta.

Väikehoone nõuab ka vundamenti. Väikehoone püstitamise seaduslikkusele lisaks tuleb Põldotsal sageli selgitada potentsiaalsele ostjale vundamendi rajamise vajalikkust. "Minu juurde on tulnud ostjad, kellele mõni majamüüja on teinud ülisoodsa pakkumise vundamendi rajamise arvel. Turul on pakkujaid, kes soovitavad hoone paigaldada otse murule, ent sel moel paigaldatud maja kaua ei kesta," sõnas Põldots.

"Eks vundamendi valik oleneb rahakotist. Plaatvundamenti on kulukas valada. Jõukohasem peaks olema postvundament, ent see võib vajada hoone alla lisaraamistikku, sest maja enda sõrestik on õbluke. Pinnas tuleb igal juhul ära koorida, majaalune auk killustikuga täita ja tihendada, siis võib ka plokkide peale panna," õpetas Põldots.

Advokaadibüroo Hedman Partners advokaadi Liisa Linna sõnul ei mängi asjaolu, et majal ei ole vundamenti või et maja ei ole ühegi vaiaga maa külge aheldatud mingit rolli, kui maja on ühendatud konkreetse asukohaga tehnovõrkude kaudu - omades ühendust nii elektri- kui ka kanalisatsiooni- ja veetrassiga. "Ilmselt on sellise maja kokkupanemise eesmärk olnud siiski omaniku soov ta sinna asukohta jätta, vähemalt üheks suveks, kui mitte kauemaks. Teadupärast tunneb ehitusseadus ka ajutise ehitise mõistet - s.o kuni viieks aastaks püstitatud ehitist," selgitas ta.

Linna sõnul on teatud juhtudel võimalik ka see, et haagissuvilast saab ehitis - näiteks, kui selleni veetakse püsiv elektriliin, haagise ümber ehitatakse terrass, trepp ning istutatakse lillepeenrad, põõsad ja puud.

Sel kevadel tutvustas Easyhome Saksamaa ja Austria disainimessidel arhitekt Sten Aderi projekteeritud uut toodet Modular - soojustatud kerghoonet, mille pindala koos terrassiga on alla 20 ruutmeetri.

Liimpuidust, viimistletud laudadest ja vineerist valmistatud kerghoone kõige raskem detail kaalub 50 kilogrammi ning Easyhome OÜ turundaja Anett Stukise sõnul on hoonet lihtne uuesti lahti võtta ja teise asukohta paigaldada. "Olenevalt pinnasest tuleb hoone püstitamiseks rajada kas vai- või postvundament. Ehitusseaduse kohaselt alla 60 ruutmeetri suuruse pindalaga ehitis ehitusluba ei vaja, vaid kirjalikku nõusolekut, aga soovitame huvilistel oma koduvallast küsida, mis on tingimused ja milliseid kooskõlastusi paigaldamiseks vaja on," rääkis Stukis.

Uue toote standardmoodul on 12ruutmeetrine ning selle võrra on võimalik ka hoonet mooduleid lisades laiendada. "Põhimoodulile võib lisada ka terrassiosa: 6 või 12 ruutmeetrit ja ka 7 m2 suuruse märgmooduli koos sauna või WC ja vannitoaga," tutvustas Stukis ja lisas, et multifunktsionaalne toode on kasutatav nii aia- või saunamaja, kodukontori kui ka kämpingumajana. "Meie Inglismaa partnerid näiteks kasutavad neid maju ka oma väljapanekute juures kontoriruumina," märkis ta.

Autor: Tea Taruste