Uudised
Sirje Rank
7. juuni 2011 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kreeka pankroti arve jõuaks Eestisse ka keskpanga kaudu

Arve Eesti maksumaksjale võib küündida 120-170 miljoni euroni, hindab Londoni mõttekoda Open Europe, mis on värskelt avaldanud ülevaate Euroopa Keskpanga seni suhteliselt varju jäänud rollist euroala hädaliste abistamisel.

See oleks raha, mis Eesti peaks välja käima Euroopa Keskpanga rekapitaliseerimiseks, juhul kui Kreeka maksab oma võlakohustustest tagasi vaid poole või 25% ja keskpank kahju kannab.

Mängus on reaalne raha, mitte enam garantiid. Suurima arve saaks Saksa maksumaksjad, kes peaks selle rehkenduse järgi Euroopa Keskpanga rekapitaliseerimiseks välja käima 12,4-18,3 miljardit eurot. Ja see on reaalne raha, mitte laenugarantiid, nagu euroala ajutises kriisihaldusmehhanismis EFSF.

"Euroopa Keskpanga bilansis peitub maksumaksjate jaoks potentsiaalselt väga suur arve euroala kriisi eest," märgib Open Europe.

Euroopa Keskpank on Kreeka võimalikust pankrotist haavatavaks muutunud erakorraliste meetmete kaudu, mis lasti käiku, et USA investeerimispanga Lehman Brothers pankroti järel Euroopa finantssüsteem kokku ei kukuks ning et tagada euroala võlakirjaturgude toimimine.

Erakorralise abiga on seotud riskid . Euroala hädas riikide võlakirju on Euroopa Keskpank ostnud laenukulude kontrolli all hoidmiseks 75 miljardi euro väärtuses, milles Kreeka võlakirjade osa hinnatakse ca 45 miljardile eurole (täpset jaotust pank ei avalikusta - toim).

Lisaks on Euroopa Keskpank andnud euroala pankadele (millest mitu on ilmselt ka maksejõuetu) piiramatus koguses odavaid likviidsuslaene - ent siingi on tagatiseks nende samade hädas riikide võlakirjad, mille pangad enam turult mõistliku hinnaga raha ei saa. Tagatisnõudeid on keskpank järsult alla lasknud - Kreeka riigi võlakirjad on reitinguagentuurid juba rämpsuks hinnanud.

Open Europe hindab, et Euroopa Keskpanga bilansis on nn PIGS riikide küsitava väärtusega varasid ca 444 miljardi euro ulatuses. Kõik need varad ei ole n-ö hapud varad, kuid sellest hoolimata on siin keskpanga jaoks varjul tõsine risk ning kahjud võivad olla märkimisväärsed.

Kapitali ja reservidena on Euroopa Keskpangal vaid 82 miljardit eurot. Kui Euroopa Keskpanga varade väärtus väheneb vaid 4,25% võrra, on kapital ja reservid minema pühitud ning pank peab kas hakkama raha juurde trükkima või küsima euroala riikidelt raha juurde.

"Võimalikud suured kahjud ei ole Euroopa Keskpanga jaoks enam hüpoteetiline risk," hoiatab Open Europe.

Kreeka võlgade restruktureerimist, mis kummutaks ka Kreeka pangad, peetakse väga tõenäoliseks hoolimata uuest abipaketist, mis praegu ettevalmistamisel on. Kokku hindab Open Europe, et Euroopa Keskpanga bilansis on võlakirjade ostu ja pankadele antud likviidsusabi tagajärjel Kreekaga seotud varasid 190 miljardi euro väärtuses.

Kui Kreeka oma võlgadest vaid poole või veel vähem tagasi maksab, küünivad Euroopa Keskpanga kahjud 44,5-65,8 miljardile eurole.

Hindame väärtpaberid sisse võttes päris kõvasti alla ja meie võlgnikud on reeglina ikka pangad, mitte riigid. Kui mingi riigi võlakirja x% ulatuses restruktureerib, ei kandu see samavõrra üle meie portfelli. Vahelülisid on rohkem.

Kuid selge on, et ka rahapoliitikas on oma finantsriskid ning nende riskide katmiseks peavad keskpankadel olema tugevad kapitalipuhvrid.

ELi ja euroga liitumine on nagu liitumine perekonnaga, mis taotleb sarnaseid solidaarsuse eesmärke nagu

NATO. Kui me oleme NATO liikmed, siis me jääme lootma, et kui keegi Eestile kallale tuleb, siis ei hakka Holland, Belgia või Austria mõtlema, et mis kasu meil sellest on, et Eestit aidata. See solidaarsuse eesmärk on minu arvates väga tähtis.

Ja see, et me oleme liitunud euroga, on ennast juba mitmekordselt ära tasunud.

See on toonud ettevõtteid ja töökohti, mis mõnel juhul poleks muidu Eestisse tulnud. Ärme nüüd - niipea kui me peame kuskile midagi maksma, dramatiseerime seda üle.

Eesti Panga nõukogus pole Euroopa Keskpanga erakorralistest kriisimeetmetest johtuvad võimalikud riskid seni veel arutusel olnud.

ELi riigid on Euroopa Liitu ja nendesse põhimõtetesse, mida EL esindab, juba nii palju investeerinud, et võideldakse viimase veretilgani, enne kui seda lubatakse laguneda.