Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üha enam alustavaid ettevõtted müüb välismaale
"Alustavad ettevõtted suunduvad üha enam välisturule ning ettevõtlus ja eksport käivad käsikäes," rääkis SEB äriarenduse divisjoni direktor Mart Maasik.
SEB ärikliendi statistika järgi on tõusnud eksportijatest alustavate ettevõtete arv. Maasiku kinnitusel vaatab pank ettevõtteid aasta pärast ettevõtte asutamist ning nende andmetel firmad teisel majandusaastal pigem ekspordivad, kui impordivad. Juba üle 8 protsendi SEB klientidest ekspordib, 2008. aastal oli selliste ettevõtete osakaal veidi üle 5 protsendi.
"Reaalsus on see, et iga kümnes alustav ettevõte suudab eksportida. Sellele tõukab ka hetkeolukord Eestis, kus sisenõudlus on madal, turg väike ning seega peab äri vaatama väljapoole," rääkis Maasik.
Swedbank: vaid paar protsenti plaanidest näeb ette eksporti. Swedbank ei ole oma alustavatest ettevõtetest klientide seas sarnast uuringut teinud. Panga väikeettevõtete osakonna juhataja Krõõt Kilveti sõnul on keeruline öelda, kui palju ettevõtteid alustab kohe ka ekspordiga ja seda peamiselt seetõttu, et eksporti ei märgita majandussektorina äriregistris.
"Oskame anda ligikaudse hinnangu, kui palju pöördutakse meie poole äriplaaniga, mis on ekspordisuunitlusega ja väga üldistavalt on see 1-2 protsenti meile esitatud äriplaanidest," rääkis Kilvet. Tema hinnangul ei ole see osakaal viimaste aastatega oluliselt muutunud, küll aga on iga kuuga suurenenud alustavate ettevõtete arv.
Samas möönis Swedbanki esindaja, et arvestades, kuidas ettevõtted hakkavad välisarveldusi tegema, võib eksportijate arv sarnaneda SEB hinnanguga.
SEB hinnangul on toimunud muutused ka ekspordivaldkondades ning suund on võetud efektiivsuspõhiselt ettevõtlikkuselt uuenduspõhisele ettevõtlikkusele.
"Kui varem domineeris kaubandus, siis nüüd teenused. Teenusesektor on palju paindlikum kui tööstussektor ning keskendumine sellele võimaldab olla pikas perspektiivis edukas," sõnas Maasik.
Üldise statistika põhjal muutusi tegevusalades veel ei ilmne, lisas ta.
Swedbanki hinnangul on väikeettevõtete hulgas peamised eksportijad töötleva tööstuse ja kaubandusega tegelevad ettevõtted, nagu võib näha ka üldisest statistikast.
Eesti turg on lillepottide müüjale liiga väike. Ajujahi konkursi laureaadi uuenduslikku taimekasvatuse tehnoloogiat pakkuva Click and Grow omanik ja eestvedaja Mattias Lepp sihib juba äriplaani koostamisest alates välisturge. "Eestis on probleem see, et puudub oskus näha suuri võimalusi," rääkis Lepp. "Eesti turg on kohutavalt väike, iga alustav ettevõte, kes tahab tooteid ja teenuseid luua, peaks vaatama eelkõige väljapoole Eestit ja alles siis sissepoole."
Click and Grow on juba esimesed tellimused saanud ning kaup saadetakse välja juuni teises pooles. Ettevõte müüb innovatiivseid lillepotte interneti teel üle maailma, alates Jaapanist kuni Brasiiliani.
"Esimene sihtturg on aga Suurbritannia, kus alustatakse juuni lõpus reklaamikampaaniat ning sealt liigutakse edasi. Samal ajal on meil edasimüüjad ka teistes riikides," rääkis Lepp.
Kevadel Vene Teatri juhi kohalt lahkunud Paul Himma ekspordib koos partneritega lavadekoratsioone StageCraft Management OÜ nime all.
Himma kinnitusel poleks ainult Eesti turgu arvesse võttes ettevõtet üldse loodud.
Stagecraft alustas äritegevust ühe projekti baasil ja sealt otsiti järgmisi tellimusi. "Esimest tellimust on alati raske saada, teine tuleb juba lihtsalt," rääkis ettevõtte teine asutaja Toomas Türnpuu.
Praegu töötab firmas 17 inimest. 2010. aasta kümne tegutsemiskuu käive ulatus 413 725 euroni, ekspordi käive moodustas sellest 45 protsenti. 2011. aastaks on ettevõtte käibeprognoos 0,56 miljonit eurot, millest eksport on 60 protsenti.