Maksuamet: tegemist kallutatud näitega

Järgneb ameti kommentaar.Maksuhalduri põhikohustus on kontrollida maksuseaduste täitmist s.h käibemaksu seadusest tulenevate nõuete täitmist. Maksuhalduri ülesanne on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. MTA kohtleb kõiki maksumaksjaid võrdselt ja juhindub põhimõttest, et maksude maksmine on Eestis ühiskondlik kokkulepe. Maksude maksmata jätmine ei ole ei mõistlik ega ka kuidagi sallitav.

Maksuhaldur lähtub kontrollimenetluse läbiviimisel uurimispõhimõttest, mille järgi on maksuhaldur kohustatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid. Maksu- ja Tolliameti põhiülesandest tulenevalt peabki kontrollima neid tehinguid, mis erinevad tavapärastest. Suurte summadega sularaha tehingud ei ole Eestis keelatud, ent mööngem, et see võib tekitada kahtlusi rahapesu skeemide rakendamisest. Pealegi tasub meeles pidada, et rahapesu kahtlusest tuleb lausa kohustuslikus korras asjaomaseid asutusi teavitada.

Oma tööülesannete täitmisel on maksuhalduril õigus tulenevalt MKS §61 ja MKS §62 nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks s.h tema valduses olevate asjade ja dokumentide ettenäitamist ning kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui isikul on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Miks me soovitame isikul maksuhalduri juurde kohale ilmuda? Aga kuidas teisiti tagada andmete turvalisus? E-kirjaga võib vastuseid saata igaüks, mitte meid konkreetselt huvitav inimene.

Maksumenetluse läbiviimise pikkust mõjutab oluliselt maksukohustuslase tegevus kontrollimenetluses - kui kiiresti saab temaga kontakti, millal ja missuguses komplektsuses esitab ta küsitud dokumendid jne. Kui inimene ei soovi kaasaitamiskohustust täita, või teeb seda osaliselt, siis peab maksuhaldur tegema täiendavaid päringuid nii kolmandatele isikutele kui ka välisriigi maksuhaldurile. See kõik paraku pikendab menetluse läbiviimise aega.

Väide, et maksuhaldur koormab sageli põhjendamatult kolmandat isikut nõudes vastuseid ja dokumente, mis ei ole maksumenetlusega seotud, pole põhjendatud, sest maksuhalduri ülesanne ongi välja selgitada kõik seotud ja tähtsust omavad asjaolud.

Riigikohus on asunud seisukohale, et pöördumine kolmanda isiku poole selle asemel, et algatada tema või maksukohustuslase tehingupartneri suhtes maksumenetlus või süüteomenetlus, ei kahjusta kolmanda isiku õigusi. Maksumenetlus ja süüteomenetlus on inimese jaoks koormavamad menetlused kui temalt lihtsalt teabe nõudmine.

MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.(24.05.2011 RK otsus haldusasjas 3-3-1-24-11 ja 02.06.2011 RK otsus haldusasjas 3-3-1-25-11).

Ühtlasi juhime tähelepanu, et kui inimesel jääb maksuhalduriga suheldes midagi selgusetuks, siis võib ta oma küsimustega alati pöörduda maksuhalduri poole. MTA on õiglane ja professionaalne koostööpartner kõigi jaoks.