"Maksuametnikud ületavad piire"

Järgneb intervjuu A. Kuningas ja partnerid OÜ juhatuse liikme ning ühe osaniku Ants Kuningaga, millest pikema versiooni esitame teile sel nädalavahetusel aripaev.ee-s. Mis Teid maksuameti käitumises häirib, et otsustasite sellest rääkida?

Mind teevad murelikuks mõningad tendentsid maksumenetluses, kus üksikkontrolli või revisjoni läbiviimine hakkab lähenema absurdile ja kaotab seose õigusliku alusega.

Toon ühe näite. Äriühingule väljastati korraldus september 2009.a käibemaksu arvestuse kontrolliks, sest äriühing soetas kasutatud metsa ülestöötamise traktori, nn harvesteri. Tehingu pooled on reaalselt olemas, korrektne arve olemas, masin olemas, raha makstud.

Ühel hetkel hakkab maksuhaldur aga nõudma kirjalikku lepingut, seejärel masina üleandmise akti, kasutusjuhendit jne. Kuigi tsiviilkäibes piisab kasutatud seadmete ostmisel sageli lihtsalt suulisest kokkuleppest, raha maksmisest ja seadme valduse üleandmisest, ei piisa sellest sageli ametnikule. Samas ei ole ametnikul ette näidata ühtegi seadusesätet, mis kohustaks kasutatud seadme müügitehingus kirjalikku lepingut ja akti koostama.

Kui äriühing otsustas oma harvesteri viia teise EL riiki, hakkas maksuametist tulema laviinina korraldusi täiendava teabe andmiseks nii maksukohuslasele kui ka kolmandatele isikutele. Reeglina nõuti teabe andmist vahetult maksuhalduri ametiruumides. Kuigi sama tulemuse annaks halduri küsimustele vastamine e. posti teel, nõutakse ilma olulise põhjuseta isiku vahetut ilmumist.Nüüdseks on september 2009 käibemaksu arvestuse õigsuse kontrolli menetletud juba poolteist aastat.

Analoogne käibemaksu kontroll on ka 2010 aasta novembrist, kui üks äriühing otsustas soetada mitu kasutatud harvesteri ja need Prantsusmaale viia. Kuigi tehing oli vormistatud kirjalikult, samuti olid vormistatud masinate üleandmise aktid jm tehingu dokumendid, ei piisanud sellest maksuhaldurile. Taas käivitus korralduste trükikoda ja nii tehinguosalised kui ka kolmandad isikud said taas nõude ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse, ühes kohustusega esitada veel kord dokumente ja teavet, mis juba oli esitatud maksukohuslase poolt.Käibemaksuarvestuses on muuhulgas oluline, et soetatud vara oleks kasutatav ettevõtlusega seotud eesmärgil ja maksustatava käibe tarbeks. Soetuse eesmärgilist põhjendatust on maksuhalduril õigus maksukohuslaselt nõuda. Kas sellise põhjenduse nõudmine alati ka tervele mõistusele vastab, on iseasi. Ma olen püüdnud välja mõelda mõistlikku eesmärki harvesteri soetamiseks, mis ei oleks samas seotud ettevõtlusega, kuid ei ole leidnud. Isegi poes piima järel käia oleks selle masinaga väga tülikas.

Asi muutus absurdiks, sest maksuhaldur hakkas nõudma lisaks äriplaani ja äririskide hindamise dokumente. Kolmandat isikut kohustati andma teavet selle kohta, kellega ja mis ajal käis juhatuse liige välismaal, kellega suhtles jne. Seega esitati nõudeid, mis väljusid maksukontrollis lubatu piiridest. Teadaolevalt ei ole äriühingutel üldist kohustust koostada äriplaani või äririskide hindamise dokumente. Samuti puudub õigus käibemaksuarvestuse kontrolli menetluses nõuda kolmandalt isikult andmeid äriühingu juhatuse liikme eraelu, suhtlemise jms kohta.

Eeltoodu näitab, et meie maksumenetluses puuduvad selged tegevusjuhised maksuametnikele juhtudeks, kui äriühingu poolt soetatud vara on füüsiliselt teises EL riigis. Kontrollivõime puudujääki püütakse sellisel juhul korvata korralduste tootmisega teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumides.