Siurulind läheb lendu

Etenduse eesmärk ei ole ajalugu üks ühele kopeerida, pigem on tegemist oletatavate situatsioonide fantaasiaküllase taasloomisega, mis ajaloolisi fakte toetada võiks.

Lavastuse keskne tegelane on Marie Under (Ülle Lichtfeldt). Tema kõrval figureerivad Friedebert Tuglas (Mait Joorits), Ants Laikmaa (Hannes Kaljujärv), Artur Adson (Lauri Kaldoja), August Gailit (Velvo Väli), Hendrik Visnapuu (Peeter Rästas) ja Johannes Semper (Erni Kask). Näidend algab sellega, et aastal 1917 saab kokku üks seltskond noori loomeinimesi eesmärgiga taastada kirjanduslik organisatsioon Noor-Eesti. Asjade arenemise käigus jõutaksegi rühmituse loomiseni, kuid see pole siiski see, mida kavandati. Sünnib uus organisatsioon nimega Siuru.

Vahendid, mida Siuru algatajad kasutavad, mõjuvad oma aja kontekstis tavatult. See, et keegi hakkab puhta luule ja kaunite kujunditega oma meelsust väljendama, on ootamatu. Kirjandusklassikuid, keda praegu peetakse eesti luule suurkujudeks, näitab lavastus väga inimlikus ja elulises võtmes. "Noor Eesti" fookus on inimestevahelistel suhetel - armumisel, sõprusel ja unistustel, millest osad etenduse vältel ka täituvad.

Puhas loomisrõõm. "Noor Eesti" tegelased on noored inimesed, sellised, kes on alles oma loometee alguses ning teevad oma tegusid sisemisest sunnist ja loomisrõõmust. Mitte keegi neist ei kujuta veel ette, et just temast võiks saada eesti kirjandusloo jaoks oluline tegelane, kuid oma spontaansuses suudavad nad ometi luua ainest, mis läheb ajalukku.

Ka lavastust ette valmistav personal on noor ning see on lavastaja Jaanus Rohumaa sõnul lausa sümboolne. Etenduse sünni juurde on kaasatud kolm noort dramaturgi, arhitektid, moekunstnik ning muusikalooja, kes pakatavad värsketest ideedest, kuid kellest paljud pole teatriga varem kokku puutunud.

"See meeskond esindab minu jaoks sedasama Noor-Eestit, kes tänapäeval meie hulgas liigub," rääkis Rohumaa.

Osalt just seepärast, et parasjagu oli käepärast selline noorte inimeste seltskond, pidas Rohumaa sobilikuks "Noor Eesti" tänavu lavale tuua, kuigi näidendi idee on lavastaja sõnul juba mitu aastat vana.

Spetsiaalne lava. Suveetenduse tarvis on arhitektide Mihkel Tüüri ja Ott Kadariku juhtimisel püstitatud unikaalne välilava, mis paikneb Rakvere rahvaaias.

Traditsioon mõisapargis etendusi anda ja meelelahutusüritusi korraldada ulatub juba esimese Eesti vabariigi aega.