Valgevene privatiseerib tänavu 6495 mln dollari eest

"Välisinvesteeringud tulevad valitsuse käsul," tögab opositsiooniline uudisteportaal, sest tänavusest erastamisest loodetav summa tehti teatavaks valitsuse 6. juuni määrusega.

Dokumendis on öeldud ka seda, kui palju keegi välismaist raha riiki tooma peab ja mis kuupäeval tuleb asjade seisust aru anda. Näiteks otse valitsusele alluvad organisatsioonid peavad tooma Valgevenesse 1377 miljonit, täitevkomiteede alluvuses olevad asutused ligi 100 miljonit ja otsese ametkondliku alluvuseta juriidilised isikud 5018 miljonit dollarit.

Seejuures tahab Valgevene tööstusministeeriumi haldusala ettevõtetest 1626 miljonit, sideministeeriumi ettevõtetest 305 miljonit, põllumajandusministeeriumi ettevõtetest 770 miljonit, kaubandusministeeriumist 570 miljonit, transpordiministeeriumist 529 miljonit, ehitusministeeriumist ja energeetikaministeeriumist mõlemast 300 miljonit dollarit.

Eraldi on nimetatud sellised ettevõtlusstruktuurid nagu Belneftehim, Bellegprom, Bellesbumprom ja Belgospištšeprom, mis nimest tulenevalt peaks tegelema naftatööstuse, kergetööstuse, metsa- ja paberitööstuse ja toiduainetööstuse valdkonnas. Nende kaudu riiki voolavaks välisrahaks on vastavalt 663 miljonit, 434 miljonit, 518 miljonit ja 130 miljonit dollarit.

Valgevene meedia on välja käinud veel teisigi summasid, mida riiklike ettevõtete eest saada tahetakse. Näiteks kirjutab uudisteagentuur Belta, et Valgevene president Aleksandr Lukašenko hindab kaaliumväetisi tootva Belaruskali 30 miljardile dollarile. Varem on spekuleeritud, et väetisetehas müüakse hiinlastele.

Kui kellelgi on see summa kohe lauale panna, saab ta Belaruskali omanikuks, teatas Lukašenko reedel. "Tasuta me ühtegi ettevõtet käest ära ei anna."

Belaruskali on kõige suurem kaaliumväetiste tehas SRÜ riikides, mis annab praegu tööd umbes 20 000 inimesele.