Türgi võidukal peaministril tuleb majanduses hoogu maha võtta

Sirje Rank 13. juuni 2011, 12:19

Pühapäeval Türgis kolmandat korda suue valimisvõidu saanud peaminister Recep Tayyip Erdogani parteil tuleb majanduse vallas astuda otsustavaid samme jooksevkonto defitsiidi ja inflatsiooni ohjamiseks.

„Nüüd kus valimised on möödas, on tõenäolisem, et poliitikakujundajad hakkavad koordineeritumalt tegelema Türgi järjest süveneva jooksevkonto defitsiidi probleemiga,“ ütles agentuurile Bloomberg Credit Suisse Group AG ökonomist Berna Bayazitoglu.

Erdogani Õigluse ja Arengu partei AKP sai eilsetel üldvalimistel 50% häältest.

Majanduse vallas on Erdogani suurim väljakutse uuel mandaatperioodil kasvav kaubandusdefitsiit, mis ähvardab Türgi majandusbuumile järsu lõpu teha. Aprillis paisus Türgi jooksevkonto defitsiit 7,7 miljardile dollarile 4,4 miljardilt 2010. aasta aprillis (12 kuu kokkuvõttes 63,4 miljardile dollarile ehk ca 8,6%-le SKPst). See on peaaegu suurim defitsiit 1984. aastast, mil andmeid koguma hakati, jäädes alla vaid märtsis 9,8 miljardi dollari tasemel löödud rekordile.

„AKP erakordselt tugev rahva mandaat annab sellele märkimisväärse poliitilise toetuse Türgi majanduses süveneva tasakaalutuse korrigeerimiseks,“ ütles Goldman Sachs Groupi ökonomist Ahmet Akarli.

Partei võimuletulekust 2002. aastal on Türgi majandus kasvanud keskmiselt 6% tempos aastas, kerkides maailmas suuruselt 16. majanduseks. Läinud aastal kasvas Türgi SKP 8,9%. SKP elaniku kohta on selle ajaga peaaegu kolmekordistunud, ületades mullu 10 000 dollarit. Inflatsioon on Erdogani partei võimuloleku ajal aeglustunud toonaselt 30 protsendilt 7%-le.

Börsiindeks ISE-100 on USA dollari vääringus kerkinud enam kui kuus korda ning tootlus, mida investorid Türgi võlakirjadelt nõuavad, on alanenud 9%-le enam kui 50%-lt üheksa aastat tagasi.

Erdoganil on „ette näidata“ Türgi avaliku sektori finantsolukorra paranemine, mis võib riigile peagi välja teenida investeerimisjärgu reitingu. Türgi rahandusministeeriumi prognoosid näitavad, et omal ajal IMFilt suurim abisaaja (2001. a panganduskriisi järel laenati 26 miljardit dollarit) on 2013. aastaks fondile kogu oma võla tagasi maksnud. Seda erinevalt ELi riikidest, sealhulgas naabermaast Kreekast, mis on pidanud IMFilt võlakriisis toimetulekuks abi paluma. Türgi, mis peab alles ELi ukse taga ootama, saab praegu turult kümneks aastaks odavamalt laenu kui vähemalt kaheksa ELi 27 liikmesriigist.

Valimiste järel prognoosivad analüütikud, et valitsus võib tõsta või kehtestada uusi makse, mis piiraks laenukasvu tempot. Samuti oodatakse Türgi keskpangalt intressimäärade tõstmist praeguselt 6,25%-lt.

Valimistulemused andsid Erdoganile parlamendis üle poolte häältest, kuid mitte piisavalt palju, et ilma opositsiooni toeta Türgi konstitutsiooni muuta. Viimane on olnud Erdogani partei peamisi valimislubadusi. Erdogan, kelle parte sai alguse keelatud islamiliikumisest, ei kavatse enda sõnul muuta Türgi ilmalikku valitsemiskorda, küll aga leevendada piiranguid islami kommete järgmisele. Praeguse parlamentaarse korra tahab Erdogan asendada presidentaalse korraga, kus ta ise oleks esimene kandidaat sellesse ametisse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    14. June 2011, 14:07
    Otsi:

    Ava täpsem otsing